2010. aasta juunis asutatud ja esialgu kuni 2013. aastani piiratud fond (eriotstarbeline äriühing, juriidiliselt Luksemburgi õiguse alusel aktsiaselts [Société Anonyme]), mida rahastavad euroala liikmed ja millest toetatakse ühisraha raskustes olevaid liikmeid. Fond rahastab laene võlakirjade emiteerimisega. Need väärtpaberid on tagatud euroliikmesriikide poolt. Iga riik garanteerib oma osa 120 protsendi ulatuses. Võlakirjad summas kuni 366 mld. EUR tuleb seega tagada 440 miljardi euro ulatuses. EUR peab olema tagatud. Lepingu kohaselt moodustab Saksamaa 211 miljardit eurot. EUR. Ülejäägi eesmärk on tagada, et eriotstarbeline äriühing saaks parima võimaliku reitingu ja et refinantseerimiskulud oleksid madalad. – Euroala rahandusministrite otsusega on EFSF-l alates 2011. aasta juulist lubatud osta “teatavatel erandjuhtudel” ka kõrge võlakoormusega liikmesriikide riigivõlakirju, st praktikas anda laenu. – Peaaegu pooled EFSFi esimestest emiteeritud võlakirjadest märkisid algselt Aasia investorid – peamiselt riiklikud investeerimisfondid, kindlustusseltsid ja pensionifondid. Üldjuhul hoiavad nad väärtpabereid kuni lunastustähtajani; Euroopa ja eriti anglosaksi tellijad seevastu ostavad ja müüvad väärtpabereid suhteliselt lühikese aja tagant. Uudised Euroopa päästmise kohta panid aga Aasia ostjad uute väärtpaberite osas tagasi hoiduma. – EFSF on eelkõige mõeldud selleks, et anda raskustes olevatele riikidele aega, mida nad vajavad oma võla vähendamiseks rahulikult ja mõistliku intressimääraga. – See õnnestub aga tõenäoliselt ainult siis, kui mõni suhteliselt väike liikmesriik satub makseraskustesse. Sellise suure riigi nagu Itaalia maksejõuetust ei saa päästevahendi alla võtta. – Stabiliseerimismehhanismi peeti laialdaselt väga küsitavaks, sest see loob valed stiimulid (moraalne oht) ja vaevalt et see aitaks kaasa riigi rahanduse taastamisele. Kuidas saaks ju riik, mis ei suuda oma võlga kontrolli all hoida, äkki muuta oma käitumist, kui ta kasutab teiste riikide raha? – Tekib ka teine moraalse ohu probleem. Kui on olemas kriisimehhanism, mis aitab riiki hädaolukorras, loob see eravõlausaldajatele, eriti selliste riikide riigivõlakirjade ostjatele, valesid stiimuleid. Nende kaasamine kriisi lahendamisse võib takistada neid ostmast kasumlikke väärtpabereid – sest nende hinnad on madalad. Sel viisil ei saaks pankrotistunud riik enam vahendeid ja oleks sunnitud oma kulud ja tulud tasakaalu viima. – Põhiseaduse osas kritiseeriti, et doonorriikide parlamentide põhiõigust, nimelt õigust otsustada täpselt tulude ja kulude üle, õõnestati. EFSFi üha suurenevad tagatised muudavad lõppkokkuvõttes võimatuks parlamendi jätkuva kontrolli riigi rahanduse üle. Seetõttu kutsuti Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohus üles seadma föderaalvalitsuse poolt EFSFi tehtavaid makseid ja lubadusi igasuguste maksete (tagatised) tegemiseks sõltuvusse parlamendi heakskiidust. – Kõik see omakorda toob kaasa frustratsiooni nende riikide elanikkonna seas, kes peavad lõpuks EFSFi kaudu teiste eest välja hoidma (“Euroopa – mitte niimoodi!”). See on tingitud sellest, et EFSFi tegevust peetakse – mitte ilma põhjuseta – Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 125 sätestatud päästmise keelamise klauslist kõrvalehoidmiseks ning EFSFi nähakse asutusena – mõned räägivad isegi halvast pangast -, mis muudab üksikute liikmete võlad kõigi võlgadeks. Mõned näevad EFSF-i ka õlgkübarana, et saada lõpuks ometi kaua ihaldatud poliitiline juurdepääs EKP trükipressile. – Arutelud finantsvõimenduse kasutuselevõtu üle – mis on ametlikult maskeeritud “vahendite tõhususe suurendamiseks” – on tekitanud laialdast usaldamatust. Sest lõppkokkuvõttes tähendab see igal juhul, et EFSFil lubatakse kahtlaste finantstrikkide või ebamääraste lubaduste abil kulutada iga kord kasutusele võetud eurot mitu korda. – Isegi EFSFi kavandatav edasine ja edasine rahaline suurendamine ja kindlasti mitte tema volitused emiteerida pabereid või laenata neid EKP-lt ei lahenda kuidagi struktuurseid probleeme puudujäägiriikides: parimal juhul ostab see sel viisil aega. Siiski tuleb tegeleda riigivõlakriisi põhjustega, nimelt tuleb läbi viia ammu möödunud struktuurireformid ja riigi rahandus tuleb viia usaldusväärsele ja jätkusuutlikule alusele. Kriitikud on seetõttu nimetanud ESFSi “avalik-õiguslikuks institutsiooniks, mille eesmärk on kriminaalne pankroti edasilükkamine”. – Vt investorite streik, päästmine, süüdistuste mäng, väljapressimispotentsiaal, eurovõlakirjad, Euroopa Võlgade Agentuur, Euroopa stabiilsusmehhanism, Euroopa Valuutafond, tingimuslik võlg, EKP bilanss, finantsstabiilsus, kullaohvrid, Kreeka kriis, vastastikune surve, eelarve konsolideerimine, Iirimaa kriis, Jaapaniseerimine, viimase abinõuna, neuro, poliitikaklamber, poliitikakatkestus, päästmine, riskivõtja, lõplik, solidaarsus, finants, varivalitsus, eriõigused, blokeeritud konto, riigivõla surve, stabiilsuse ja kasvu pakt, fundamentaalne viga, fiskaalraamistik, ülekandeliit, troika, võla ja tootlikkuse seos, varamaks, lepingutruudus, usaldusmull, kasvuvõlgade fakt, ajalooline, kasvujõu mobiliseerimine, keskpankade sööt, sundvõõrandamine. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2010. aasta mai kuuaruanne, lk 12 f. (kriitika Euroopa stabiilsusmehhanismi raames antud tagatiste kohta), Deutsche Bundesbanki 2010. aasta novembri kuuaruanne, lk 11 f. (vastavale abile peavad eelnema usaldusväärsed konsolideerimismeetmed probleemsete riikide poolt), EKP 2010. aasta detsembri kuuaruanne, lk 89 jj. (Euroopa finantsstabiilsusmehhanism muude abimeetmete võrgustikus), Deutsche Bundesbanki 2011. aasta veebruari kuuaruanne, lk 89 f. (Euroopa finantsstabiilsusmehhanism muude abimeetmete võrgustikus). 68 f. ja lk 72 f. (sammud Euroopa stabiilsusmehhanismi suunas), Deutsche Bundesbanki 2011. aasta augusti kuuaruanne, lk 66 jj (tõsine mure jätkuvate abiprogrammide pärast), Deutsche Bundesbanki 2011. aasta novembri kuuaruanne, lk 43 (sigade riigivõlakirjade preemiad alates 2009. aastast), (üksikasjalik ülevaade riigivõlakriisist; palju ülevaateid; viited kirjandusele).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/