Aufsätze Ökonomik

Aufsätze Pädagogik

Aufsätze Sozialethik

Verschiedenes

Prof. Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.

Abhandlungen über Johann Heinrich Jung-Stilling

Nachtodliche Belehrungen zur Ökonomik

Nachtodliche Belehrungen zu Persönlichkeiten

Nachtodliche Belehrungen zur Philosophie

Nachtodliche Belehrungen zur Theologie

Nachtodliche Belehrungen zu verschiedenen Themen

 

Estonian

Mõistete selgitused finantsmaailmast üldiselt ja Euroopa Keskpanga (EKP) rahapoliitikast, samuti järelevalveõiguse ja riigivõla haldamise valdkonnast, mida täiendavad mitmel nõudmisel mõned põhilised pangandus- ja börsiterminid, mis on vajalikud keskpangapoliitika mõistmiseks, ning vanemad ja uuemad väljendid, mis keeleliselt viitavad “rahale”, mõnede Euroopa ja ülemaailmse rahapoliitilise koostöö jaoks oluliste asutuste ja foorumite kirjeldus, samuti viited vastavatele tehnilistele artiklitele Saksamaa Liidupanga kuuaruandes, Euroopa Keskpanga kuuaruandes ja Föderaalse Finantsinspektsiooni aastaaruandes ning – läbivalt – Saksamaa Liitvabariigi oludele ja õigussuhetele. Alfabeetiliselt järjestatud, koos vastavate ingliskeelsete tehniliste terminitega ja koostatud peamiselt ametlike väljaannete põhjal. Brauseri otsingufunktsiooni abil saab leida ka palju termineid, millel ei ole oma märksõna.

Laadimistasu, saatmiskulud; sisseveotasu

Tihti võrdsustatakse laadimistasuga, eriti vanemates dokumentides, nimelt tasu, mida tuleb maksta kauba peale- või mahalaadimise eest sadamas või maismaal. – Raudteeveo kohustusliku veo eest veoautodelt võetav tasu [CH: Camions], eelkõige Šveitsis. – Teatud protsent Alpide-ülesest raskeveokite liiklusest tuleb Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa piiril laadida raudteevagunitele ning – keskkonnakaitse eesmärgil ja Alpi konventsiooni (1991. aastal jõustunud… read more »

Loss, vanemates dokumentides ka loss, deperditen, jaktur, jaktura, perdita, amission ja scapito (kaotus, kahju)

Mis tahes kahju, mille ulatus ei ole täpselt määratletud, kahjulik vähenemine, äärmuslikel juhtudel isegi täielik kahju, näiteks raha ostujõu või klientide usalduse vähenemine panga vastu. – Majandusüksuse varade mis tahes vähenemine (summa, mille majandusüksus kaotab bilansis). – Finantsturul annab raha kasutamine, st tehtud kulutused, vähem kui nullkasumit; tulemus on negatiivne (summa, mille võrra tehingu kulud… read more »

Oodatav kahju

Vastavalt IFRS 9-le tuleb kõikide riskitüüpide esinemise tõenäosust kajastada kogu perioodi jooksul. Uus määrus ei kehti mitte ainult pankadele, vaid ka kõikide finantsinstrumentide väärtuse langusele, mida kajastatakse soetusmaksumuses, sõltumata majandusharust. See sunnib moodustama kiiresti riskieraldisi, sest oodatav rahavoog (ECF) on samuti esiplaanil. Samuti ei kajastata enam igasugust intressitulu (intressinõuet) lepingus kokkulepitud summas, vaid eeldatavate maksete… read more »

Kaotuse absorbeerimine ja kadude absorbeerimine

Termin, mida kasutatakse peamiselt seoses teatavate kaubeldavate finantsinstrumentidega. Pangad koondavad suure hulga väljastatud laene portfelli. Seejärel jaotatakse see üksikuteks osamakseteks; tavaliselt kolmeks, mitte tingimata võrdseks osaks. – Madalaim, suhteliselt kõrge intressiga osa (esimese kahjumi osa, mida nimetatakse ka omakapitali osaks) peab täielikult kandma (absorbeerima) kogu portfelli laenude makseviivituse tõttu tekkinud kahjumi. – Järgmise kõrgema astme… read more »

Kaotuse absorbeerimisvõime

Majandusüksuse üldiselt ja eriti panga võime katta kahjusid, ilma et see ohustaks tema enda olemasolu. Pangandussektoris ei ole kahjumikatmisvõime mõistet lihtne visandada. Selle põhimõtte peamine mõte on, et asjakohased instrumendid ei tohi mitte ainult võimaldada nende emitendil vältida maksejõuetust stressiolukorras, vaid peaksid ka soodustama rekapitaliseerimist. – Vt maksejõuetus, Basel III, Cooki suhtarv, katvusmäär, omakapitali määr,… read more »

Kahjujuhtum (sündmuskaotus)

Operatsiooniriski valdkonna intsident, mis toob pangale kahju. Basel II-s esitatud näitlikuma ja seega mitte kõikehõlmava loetelu kohaselt on need üksikasjalikult – pettus seestpoolt, – pettus väljastpoolt, – töövõtumeetodid ja turvalisus, – kliendid, tooted ja äritegevuse töömeetodid, – tegevuse katkestamine ja süsteemihäired, – organisatsiooniline töötlemine ning – tarne- ja protsessijuhtimine. – Vt ebaõnnestumine, makseviivitus, hädavajalik, kiireloomuline,… read more »

Võlgade varjamine

Isegi suurte ettevõtete, mitte ainult USAs, tava varjata kahjumit ja võlgu tütarettevõtetes. 2002. aasta Sarbanes-Oxley seadusega muudeti see tava USAs kriminaalseks. Tänu järelevalveasutuste valvsusele ei ole ELis seni kahjumi varjamise juhtumeid pankades ja isegi finantskonglomeraatides ilmsiks tulnud. – Vt avalikustamine, varjatud, raamatupidamiskosmeetika, raamatupidamine, loominguline, raamatupidamine, manipuleeriv, teabe ülekoormus, juhtkonna tasustamine, kuritarvitamine, miljonidollariline haud, Public Company… read more »

Vanemas kirjanduses ka vara

Sageli kasutatav termin, kuid erineva sisuga (denotatsioon: asjade kogum, mille suhtes termin on kohaldatav; objektid, mida mõeldakse “varade” all). – Kõik kaubad, mis kuuluvad – eramajapidamistele, ja siis vanemas kirjanduses ka kodumajapidamistele, – ettevõtetele, ja siis seoses nendega sageli ka korporatiivkapitalile ja majanduslikus mõttes tööstusomandile, samuti – riigile. Nende kolme kirje summat nimetatakse reaalvaraks. –… read more »

Kindlustussektoris kasutatav termin, mis viitab varadele

Kindlustussektori kontekstis investeering kindlustuslepingutest tulenevate nõuete tagamiseks (katmiseks). Vastavad seadused ja järelevalveasutuste määrused sätestavad vastava kvoodi. – Vanaduspensionide puhul kogutud ja kogumispensioni skeemi investeeritud raha. – Vt fond, kogumispensioni skeem, pensionifond, Pensionskasse. – Vrd BaFini 2007. aasta aruanne, lk 11 (muu hulgas võivad kindlustusandjad investeerida kuni 7,5 protsenti oma koguvaradest krediidiriski ülekandetoodetesse; keelatud on likviidsusliinid… read more »

Varad, sotsiaalne (sotsiaalne üldkapital)

Majanduse alalised rajatised, mis pakuvad põhiteenuseid, ilma et neid kasutataks peamiselt ärilistel eesmärkidel. Nende hulka kuuluvad eelkõige transporditeed (raudteed, maanteed, kanalid, kanaliseeritud jõed), veekogud (veehoidlad, tammid), lasteaiad, koolid, kirikud, vanadekodud, hospidalid viimase elukoha või haigla tähenduses. – Vt infrastruktuurikapital, füüsiline vara, sotsiaalne kapital, vara, avalik. Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult… read more »

Sidebar