Estonian

Tihti võrdsustatakse laadimistasuga, eriti vanemates dokumentides, nimelt tasu, mida tuleb maksta kauba peale- või mahalaadimise eest sadamas või maismaal. – Raudteeveo kohustusliku veo eest veoautodelt võetav tasu [CH: Camions], eelkõige Šveitsis. – Teatud protsent Alpide-ülesest raskeveokite liiklusest tuleb Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa piiril laadida raudteevagunitele ning – keskkonnakaitse eesmärgil ja Alpi konventsiooni (1991. aastal jõustunud… read more »

Mis tahes kahju, mille ulatus ei ole täpselt määratletud, kahjulik vähenemine, äärmuslikel juhtudel isegi täielik kahju, näiteks raha ostujõu või klientide usalduse vähenemine panga vastu. – Majandusüksuse varade mis tahes vähenemine (summa, mille majandusüksus kaotab bilansis). – Finantsturul annab raha kasutamine, st tehtud kulutused, vähem kui nullkasumit; tulemus on negatiivne (summa, mille võrra tehingu kulud… read more »

Vastavalt IFRS 9-le tuleb kõikide riskitüüpide esinemise tõenäosust kajastada kogu perioodi jooksul. Uus määrus ei kehti mitte ainult pankadele, vaid ka kõikide finantsinstrumentide väärtuse langusele, mida kajastatakse soetusmaksumuses, sõltumata majandusharust. See sunnib moodustama kiiresti riskieraldisi, sest oodatav rahavoog (ECF) on samuti esiplaanil. Samuti ei kajastata enam igasugust intressitulu (intressinõuet) lepingus kokkulepitud summas, vaid eeldatavate maksete… read more »

Termin, mida kasutatakse peamiselt seoses teatavate kaubeldavate finantsinstrumentidega. Pangad koondavad suure hulga väljastatud laene portfelli. Seejärel jaotatakse see üksikuteks osamakseteks; tavaliselt kolmeks, mitte tingimata võrdseks osaks. – Madalaim, suhteliselt kõrge intressiga osa (esimese kahjumi osa, mida nimetatakse ka omakapitali osaks) peab täielikult kandma (absorbeerima) kogu portfelli laenude makseviivituse tõttu tekkinud kahjumi. – Järgmise kõrgema astme… read more »

Majandusüksuse üldiselt ja eriti panga võime katta kahjusid, ilma et see ohustaks tema enda olemasolu. Pangandussektoris ei ole kahjumikatmisvõime mõistet lihtne visandada. Selle põhimõtte peamine mõte on, et asjakohased instrumendid ei tohi mitte ainult võimaldada nende emitendil vältida maksejõuetust stressiolukorras, vaid peaksid ka soodustama rekapitaliseerimist. – Vt maksejõuetus, Basel III, Cooki suhtarv, katvusmäär, omakapitali määr,… read more »

Pärast 2007. aasta suvel toimunud subprime-kriisi, mis 2008. aasta sügisel laienes ülemaailmseks finantskriisiks, nõudsid järelevalveasutused, et emiteerivad pangad hoiaksid teatud protsendi emiteeritud väärtpaberistamisväärtpaberitest oma portfellides. Selle eesmärk oli vältida hooletut tranšeerimist ja riskide ülekandmist nõuete kogumist algataja poolt. See tuleneb sellest, et selline säte paneks laenu algatajaid määrama oma väärtpaberistamise krediidikvaliteeti algselt krediidihindamise abil ja… read more »

Väljaostetud riskid ilmnevad ootamatutes kohtades äkki uuesti. – See sai väga selgeks seoses subprime-kriisiga. 2007. aasta suvel toimunud kriis, kui USA pangad andsid nõuded üle eriotstarbelistele üksustele ja lasid need ümber paigutada, tõi kaasa selle, et suur osa neist nõuetest lisati Euroopa pankade varadesse. Kuna nende võlaväärtpaberite (credit-linked notes, CLN) teenindamine USA võrdlusvaradest muutus võimatuks,… read more »

Väärtpaberistamise riske nähakse järgmiselt: – väärtpaberistamise algatanud pank ei ole võlgnike valimisel ja jälgimisel väga hoolikas; – nõudlus väärtpaberistamise järele võib äkki kokku kuivada, nagu täheldati subprime-kriisi ja sellele järgnenud finantskriisi ajal, kus portfelli kuuluvate viitvarade makseviivituse ootamatu sünkroniseerimine viis turu kokkuvarisemisele; – kui väärtpaberistamise väärtpabereid emiteeritakse offshore-finantskeskustes asuvate eriotstarbeliste ettevõtete kaudu, puudub tehingute üle… read more »

Väärtpaberistamise raames esindab keegi – tavaliselt pank, harvem ka riskifond – väärtpaberistatud väärtpabereid väljaspool lepingus kokkulepitud kohustusi. Seda tehakse näiteks nii, et asutus ostab vajadusel väärtpaberistamise väärtpaberid ja lisab need oma portfelli. Selliseid oste täheldati sageli subprime-kriisi ajal, sest laenu andvad pangad soovisid vältida krediidiriski. – Riskifondid olid mures, et äkki müüdud väärtpaberid ei kaotaks… read more »

Konkreetseks otstarbeks loodud konto, mida rahastatakse korrapäraste maksete abil (hoiukonto, mida finantsasutus pakub investoritele, kes soovivad säästa konkreetseks otstarbeks). See hõlmab ka – mida nimi esialgu ei näita – üksikisiku poolt selleks otstarbeks loodud kontot, näiteks puhkusekulude katmiseks. Selliseid kontosid loovad sageli heategevusorganisatsioonid, näiteks selleks, et jõulude ajal vaestele kingitusi teha (Rotary klubi jõulukonto) või… read more »