Euroopa rahaliit (EMU)

Auch in: EN CS FI HU ID NL PL SK SL SV TR

mitme Euroopa riigi kokkulepe võtta kasutusele ühisraha euro (ISO-kood: EUR). Rahaliit jõustus 1. jaanuaril 1999 žiiro-rahana. Pärast kolmeaastast üleminekuperioodi võeti euro 1. jaanuaril 2002. aastal euroalal ametliku maksevahendina kasutusele ka pangatähtede ja müntidena. – Pärast kaheteistkümneaastast majandus- ja rahaliitu ilmnes, et vaevalt oli võimalik ühtlustada liigseid erinevusi majandus- ja rahanduspoliitika valdkonnas, mis asutamislepingu kohaselt jäeti üksikute valitsuste otsustada. Üha enam oli EKP ülesanne ületada toimunud destruktiivsed ebasoovitavad arengud (Kreeka kriis, Iirimaa kriis). Sellised abipaktid nagu Euroopa finantsstabiilsusvahendi ja Euroopa stabiilsusfondi pidi koostama ühendus. Seega tuleb kasutada palju energiat kõikvõimalikelt organitelt ja lisaks sellele ka palju raha, et hoida majandus- ja rahaliitu koos. Kõike seda saaks palju paremini ära kasutada, et suurendada liikmesriikide majanduse tootlikkust (tootlikkus: tootmissisendi ja toodangu suhe) ja seega ettevõtete konkurentsivõimet majandus- ja rahaliidus. – Teisest küljest on saanud selgeks, eriti pärast Kreeka kriisi, et seitsmeteistkümne liikmesriigiga majandus- ja rahaliidus on poliitiliste otsuste tegemine liiga aeglane. Kõikjal nõutakse põhimõttelist parandamist. Läti 2014. aasta alguses toimunud EMUga ühinemise puhul pidid vastavad ettepanekud algselt rakenduma, kuid seda ei toimunud. – Vt devalveerimine, fiskaalne, joondusautomaatika, hirm, perverssus, võlakirjade levik, düsfunktsionaalsus, valuutapiirkonnaga seotud, kiirustamata sisenemine, väljapressimispotentsiaal, euroala, Euroopa rahaliit, fundamentaalne viga, euroala, euroala, euroriigid, euroala, EMU plahvatuslik, EKP langus, fiskaalpakt, Friedmani tees, raha paljunemine, rahaliidu sisemine, Kreeka kriis, vastastikune surve, mündiliit, Ladina, mündiliit, Skandinaavia, opting-out kokkulepe, C-kava, välistähtaeg, kvantitatiivne lõdvendamine, krediidi hindamise raamistik, arvestusühik, Euroopa, tuluideoloogia, semester, Euroopa, blokeeritud konto, stabiilsuse ja kasvu pakt, tasakaalustamatus, EMU-sisene, valuutapiirkond, optimaalne, ülekandeliit, ümberjaotus, keskpanga mõjutatud. – Vrd EKP 2011. aasta mai kuubülletään, lk 95 jj (majandus- ja rahaliidu välisesinduse kohta; rahvusvahelise koostöö kohta; õigusallikad), Deutsche Bundesbank 2012. aasta veebruari kuubülletään, lk 18 f. (kolmeetapiline vaade; ülevaated), Deutsche Bundesbank 2013. aasta veebruari kuubülletään, lk. 66 f. (otsused majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta), EKP 2013. aasta augusti kuuaruanne, lk 16 f. (Läti ühinemise kohta), EKP 2014. aasta mai kuuaruanne, lk 93 jj. (erinevad valdkondlikud arengud majandus- ja rahaliidus alates 2008. aastast; ülevaated; võrdlused USAga; viited).34

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/

Zitieren

Merk, G. (Hrsg.): „Euroopa rahaliit (EMU)“. In: Finanz- und Wirtschaftslexikon. https://www.gerhardmerk.de/euroopa-rahaliit-emu/ (Stand: 09.09.2022).

Die von Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk begründete Sammlung wird seit Herbst 2014 von Professor Dr. Dr. h.c. Eckehard Krah redaktionell fortgeführt und um neue Begriffe ergänzt. Sollten Sie Fehler entdecken oder sonstige Hinweise haben, schreiben Sie an: info@ekrah.com

4 Seitenaufrufe dieser Seite