Boonus Mitmuses finantsajakirjanduses tavaliselt boonused, ka preemiad (boonus; lisadividend)

Üldiselt toetus, boonus, erisoodustus, mida lepingupool, eelkõige – ettevõte, antud juhul allahindlus või reklaamiraha, – kindlustusselts, antud juhul tõend regulaarse hambaarsti külastuse kohta, või – riik, antud juhul toetus ettevõtetele, mis pakuvad õpipoisiõpet kehvade hindadega noortele, mida žargoonis nimetatakse “dolmupreemiaks”. – Aktsiaseltsi poolt makstav erakorraline dividend (melon). – Lisaks tavapärasele palgale makstav makse ettevõtte ja eelkõige panga juhtidele; algselt kasumijaotus, tänapäeval makstakse seda sageli kasumist sõltumatult. Näiteks 2008. aastal kandis Šveitsi Liidupank (UBS: Šveitsi suurim, ülemaailmselt tegutsev pank) subprime-kriisile järgnenud finantskriisi käigus 19,7 miljardi Šveitsi frangi suuruse kahjumi ja seda pidi muu hulgas päästma Šveitsi riik 6 miljardi Šveitsi frangi suuruse algsummaga. Sellegipoolest said juhid 2,2 miljardit Šveitsi franki preemiat. USAs ei maksta finantssektoris boonuseid tavaliselt mitte kasumist, vaid käibest; seega on võimalik, et asutused maksavad (kõrgeid) boonuseid isegi siis, kui nad on kahjumit teeninud. – USA peaprokurör arvutas 2009. aasta suvel välja, et USA uued suurimad pangad pidid 2008. aastal riigi poolt kokku 175 miljardi USA dollari ulatuses päästma. Sellel kriisiaastal maksti juhtidele siiski veidi üle 32 miljardi USA dollari boonuseid. Seega läks peaaegu iga viies riigiabi dollar maksumaksjate rahakotist pankurite kontodele. Seetõttu on mõnes riigis õigesti määratud, et finantssektori hüvitamisstiimulid ei tohiks enam võtta arvesse üksikisikute või meeskondade varasemat “edu”, vaid peaksid hõlmama ka tulevasi tulemusi ja seega tuleks neid maksta ainult tagantjärele. – Boonussüsteemid olid üldiselt suunatud ainult lühiajalisele edule. Seetõttu oli pankuril täiesti ratsionaalne võtta kõrgeid riske, et saavutada kõrgeid tulusid ja saada vastavaid boonuseid (“kiirraha”). Ebaõnnestumise korral jäi pankur lihtsalt oma põhipalga peale. See on suurepärane näide sellest, kuidas vastutuse piiramine toob kaasa vastutustundetu äritegevuse (hoolimatu äritegevuse). – Sertifikaatide puhul kasum, millele ostjal on lepinguline õigus. – Vt investeerimiskohustus, motivatsiooniskeem, pangakorraldus, töötasu, boonus, boonuskate, boonusskeem, Citigroupi boonusskeem, fikseeritud tasu, garanteeritud komisjonitasu, tasu, käepigistus, kuldne, kõrge potentsiaal, kiire raha, tasu, kuumaksed, asutuse tasustamise skeem, jahilõiv, vähese tulemusega töötaja, juhtkonna tasustamine, kuritarvitamine, miljonihaud, töötajate vastutus, moraalne oht, boonus, hüvitamine, magamisraha, paskaraha, boonus, liiga suur, et päästa põhimõtet, alatäitja, tasustamine, tasustamissüsteem, kahjumi katmine, isiklik, kindlustuse tasustamise määrus. Eelaudit, juhatuse liikmete tasustamine, sidrunitega kauplemine. – Vrd BaFini 2009. aasta aruanne, lk 252 (järelevalveasutus jagab oma töötajatele ka heldelt preemiaid), BaFini 2013. aasta aruanne, lk 106 (puudujäägid tasustamissüsteemide auditeerimisel).

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/

Zitieren

Merk, G. (Hrsg.): „Boonus Mitmuses finantsajakirjanduses tavaliselt boonused, ka preemiad (boonus; lisadividend)“. In: Finanz- und Wirtschaftslexikon. https://www.gerhardmerk.de/boonus-mitmuses-finantsajakirjanduses-tavaliselt-boonused-ka-preemiad-boonus-lisadividend/ (Stand: 09.09.2022).

Die von Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk begründete Sammlung wird seit Herbst 2014 von Professor Dr. Dr. h.c. Eckehard Krah redaktionell fortgeführt und um neue Begriffe ergänzt. Sollten Sie Fehler entdecken oder sonstige Hinweise haben, schreiben Sie an: info@ekrah.com