Üldiselt päästmine kolmandate isikute poolt võlakergenduse teel (olukord, kus pankrotistunud või peaaegu pankrotistunud üksusele, näiteks ettevõttele või pangale, antakse uus likviidsussüst, et täita oma lühiajalisi kohustusi). Eristatakse – eraõiguslikku päästmist, mille puhul ettevõtte, näiteks panga päästab maksejõuetusest teine asutus, keskpank, riik, – siseriiklikku päästmist, mille puhul riigiasutuse – omavalitsus, piirkond, riik, riigiettevõte – maksevõime murdub teise riigiasutuse abiga, ja – rahvusvahelist päästmist, mille puhul riiki toetab teine riik või rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Rahvusvaheline Valuutafond. – ELi lepingusse on sisse ehitatud klausel, mille kohaselt ühendus ei vastuta liikmesriikide avalik-õiguslike asutuste võlgade eest (ELi toimimise lepingu artikkel 125). Tõsi, paljud kartsid algusest peale, et hädaolukordades võib Euroopa Parlamendi vastava otsusega teha erandeid. – 2007. aasta subprime-kriisile järgnenud finantskriisi ajal oli juttu ELi komisjoni poolt emiteeritavatest võlakirjadest, millest saadav tulu suunatakse edasi riikidele, kes ise ei ole kapitaliturul peaaegu üldse usaldusväärsed. Samuti peeti võimalikuks, et EKP ostab riigivõlakirju järelturul – ELi lepingu kohaselt on see esmaturul selgesõnaliselt keelatud -, et stabiliseerida hindu, mida ta ka tegi. Need on aga meetmed, mis lähevad vastuollu tagatisrahastamisklausli mõttega, mille eesmärk on vältida moraalset ohtu riigi tasandil. Peibutus seisneb selles, et riikide valitsused on huvitatud lõdvematest kulutustest, kui nad võivad loota, et teised liikmed võtavad osa nende võlgadest enda kanda. Selle tagajärjeks oleks “võidujooks fiskaaldistsipliini” ja riigi majanduse vajalikud kohandused lükkuksid seega edasi. – Seetõttu peaks sellise finantsabi eest, mis on seotud rangelt kontrollitavate tingimustega (tingimuslikkus), vastutama jätkuvalt ainult Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). aprillil 2009 Londonis toimunud G20 tippkohtumisel rõhutati seda IMFi ülesannet ja seetõttu suurendati oluliselt IMFi rahalisi vahendeid. – Vt kriisilahendusmehhanism, ühtne, AIG tehing, hirm, perverssus, eeldus, keskpangandus, ülesostud, keskpank, aval, pank, süsteemne, pangakaitsemeetmed, pankade päästmine, pankade päästmine, tagasipööramine, pangandusliit, bilansi korrigeerimine, basooka, garantii, puudujäägi rahastamise keeld, Soome, eurovõlakirjad, ühine, Euroopa finantsstabiilsusvahend, Euroopa rahaliit, põhiviga, tingimuslik nõue, EKP langus, garantii, rahaturuoperatsioonid, viimase abinõude laenuandja, Giips-riigid, valitsuse tagatud võlakiri, valitsemisspreiete, vastastikune surve, Kaldor Hicksi kriteerium, palgapoliitika, koordineeritud, moraalne oht, tuumavõimalus, plaan C, poliitikaklamber, poliitikavõlg, tagatisraha, riskijagamine, tuluideoloogia, variraha, võla tagasimaksmise pakt, Euroopa, turvavõrk, ülemaailmne, ühtne likviidsusfondi põhikontor, stabiliseerimismehhanism, Euroopa, stabiilsusfond, Euroopa, reservkrediit, ülekandeliit, ümberjaotamine, keskpanga poolt põhjustatud, jõukusmaks, Võla ja tootlikkuse seos, lepingutruudus, usaldusmull, kasvu-võlafakt, ajalooline, rahaliit 2. kahepoolne võimalus, sundvõõrandamine, sundvõõrandatav võlakiri. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2010. aasta mai kuuaruanne, lk 12 f., lk 67 f. (kriitika tagatiste kohta Euroopa stabiilsusmehhanismi raames).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/