Ettevõtte laenuandjad üldiselt ja asutuse laenuandjad eriti jagavad võimalikku kahjumit. – Riigi maksejõuetuse korral võtavad võlausaldajad maksejõuetu riigi (välis)võlad üle vastavalt teatavale jaotamispõhimõttele (jaotamise alus). – Ühtse kriisilahendusmehhanismi raames loodud raskustes oleva asutuse kahjumi otsene ülevõtmine. Sellisel juhul peavad omanikud ja tagatiseta võlausaldajad maksma nii kahjumi kui ka panga stabiliseerimise kulud – erinevalt päästmisest, st võlausaldajate rahuldamisest väljastpoolt tuleva finantsabi abil. Bail-in’i puhul kantakse nõuded panga vastu maha või konverteeritakse. Sellega lahjendatakse või isegi tühistatakse juba olemasolevad omandiõigused pangas. Seepärast peavad võlausaldajad loobuma nõuetest ja saama vastutasuks omandiõiguse asutuses. Muutes võlakapitali omakapitaliks, saab panga seega rekapitaliseerida. – Näide bail-in’i kohta on Küprose panga päästmine, kus üle 100 000 euro suurused hoiused “Bank of Cyprus’is” vahetati umbes poole võrra selle panga aktsiate vastu. – Vt investeerimiskohustus, päästepakt, võla tagasimaksmise pakt, Euroopa, kahjumi jagamise skeem, sundvahetatav võlakiri. – Vrd. 2013. aasta finantsstabiilsuse aruanne, lk 30 (pankade tagatisraha vähendab nakkuse mõju), Deutsche Bundesbanki 2014. aasta juuni kuuaruanne, lk 39 f (üksikute sammude kirjeldus; ülevaade).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/