krediidiriski vahetustehing, CDS (saksa keeles ka Kreditausfall-Swap või Kreditausfall-Versicherung)

1994. aastal võlakirjade või laenude makseviivitusriskide turustamiseks kasutusele võetud finantstoode (kahepoolne börsiväline leping, milles müüja kohustub kindlaksmääratud krediidisündmuse korral tegema ostjale makse kindlaksmääratud makse või kindlaksmääratud maksete seeria eest).- Alus – alusvara – on kaubeldav võlg. CDS on seega toode, mis on tuletatud alusvarast: tuletisinstrument ja praktiliselt kindlustusmakse maksejõuetuse riski eest, krediidiriski ülekandmine. See tähendab täpsemalt: kaubeldakse ainult riskiga, aga mitte ka – nagu võib isegi õpikutes lugeda! – krediit tervikuna. – CDSi sõlmimisel kohustub kaitse müüja (fikseeritud intressimääraga maksja) tegema kaitse ostjale (ujuva intressimääraga maksja) hüvitist täpselt määratletud krediidisündmuse toimumise korral – tavaliselt viidates Rahvusvahelise Vahetustehingute ja Tuletisinstrumentide Assotsiatsiooni (ISDA) raamlepingutele. Vastutasuks saab ta kaitse ostjalt preemiat. Preemia suurus sõltub peamiselt – üleandja, st võrdlusvõlgniku krediidivõimelisusest, – lepingu tähtajast, – krediidisündmuse täpsest määratlusest, näiteks makseviivituse, osalise makseviivituse, täieliku makseviivituse jne: maksejõuetus, osaline maksejõuetus, täielik maksejõuetus ja – riskivõtja krediidivõimelisus. – Vahepeal on krediidiriski vahetustehingute preemiast saanud laialdaselt jälgitav ettevõtete, pankade ja riigivõlakirjade puhul isegi tervete riikide krediidikvaliteedi näitaja. krediidiriski vahetustehingutega kaubeldakse endiselt börsiväliselt; see võimaldab väga spetsiifilisi, mittestandardiseeritud taotlusi mõlemalt vastaspoolelt. krediidiriski vahetustehingute turg ennetab sageli reitingute alandamist. – CDSide maht kasvas järsult 1 000 miljardilt USA dollarilt 2002. aastal 17 000 miljardi dollarini 2005. aasta lõpuks ja tõusis 2008. aasta sügiseks 62 000 miljardi dollarini: see on ligikaudu kogu maailma rahvamajanduse koguprodukti suurune summa. Sellel krediidiriski ülekandeturul ei osale mitte ainult pangad, vaid ka riskifondid ja pensionifondid. – Pärast subprime-kriisi on keskpangad ja järelevalveasutused teinud suuremaid jõupingutusi, et muuta krediidiriski vahetustehingute turg läbipaistvamaks. Aruandlusnõuded olid madalad ja kauplemine reguleerimata. Vastaspooled, eriti USAs nõrgalt reguleeritud kindlustusseltsid, sattusid subprime-kriisile järgnenud finantskriisi käigus raskustesse. Selle tulemusena said pangad märkimisväärset kahju kauplemisportfelli krediidikirjetest; ja seda ajal, mil asutusi koormas suures osas mittelikviidsete varade väljaviimine eriotstarbelistest varakogumitest. Ainult Eurex Credit Clear, mis loodi ELi komisjoni nõudmisel, tõi sellele turule veidi rohkem kindlust. – Vt Collateralised Debt Obligation, sünteetiline, krediidiriski vahetustehingu indeksid, Euronet, sõlme, krediididerivatiiv, tagatiste koondamine, portfellikindlustus, reiting, spekulatsioon, destruktiivne, kauplemisülesanne. – Vrd BaFini 2003. aasta aruanne, lk 22, Deutsche Bundesbanki 2004. aasta detsembri kuuaruanne, lk 43 jj (seal ka paljude turu üksikasjade ja ülevaadete esitamine), Deutsche Bundesbanki 2005. aasta oktoobri kuuaruanne, lk 87 (krediidiriski vahetustehingud kui turu arvamuse väljendus panga krediidivõimelisuse kohta; p. 1). 88: Saksa pankade 2003-2005. aasta preemiad võrdluses), Deutsche Bundesbanki 2006. aasta märtsi kuuaruanne, lk 37 jj (teave ka regulatiivse keskkonna kohta), vrd BaFini 2007. aasta aruanne, lk 31 f. (krediidiriski vahetustehingute järsk pöördumine pärast subprime-kriisi; ülevaade), BaFini 2008. aasta aruanne, lk. 46 (kauplemisjärgsed läbipaistvusnõuded), BaFin aastaaruanne 2009, lk 164 jj (kaebused Lehmani sertifikaatide kohta), Deutsche Bundesbank aastaaruanne 2010, lk 91 (preemiad 2007-2011), BaFin aastaaruanne 2010, lk. 29 (Saksamaa suurpankade krediidiriski vahetustehingute 2009. ja 2010. aasta kuuaruanne, Deutsche Bundesbank, november 2011, lk 45 (krediidiriski vahetustehingute preemiad alates 2007. aastast), BaFini 2012. aasta aruanne, lk 34 (preemiad alates 2009. aastast), samuti BaFini vastav aastaaruanne, peatükk “Majanduskeskkond”.

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/