pangandus- ja finantstoodete turustamine riigis panga poolt, mille peakontor asub väljaspool riigi territooriumi. – Saksamaal kuuluvad sellised piiriülesed teenusetehingud üldjuhul föderaalse finantsjärelevalveasutuse (Bundesanstalt für Finanzdienstleistungsaufsicht) järelevalve alla, välja arvatud juhul, kui need hõlmavad panku, mida kontrollib mõni ELi järelevalveasutus. Muud finantsteenuste pakkujad – eelkõige Šveitsist ja USAst – peavad üldjuhul avama Saksamaal filiaali või asutama tütarettevõtte ja taotlema selle jaoks pangandusluba vastavalt KWG § 32; vt ka KWG § 53. – Üldiselt on näidatud, et välispankade teatav osakaal valuutapiirkonnas mõjub laenupakkumisele stabiliseerivalt. Välispangad võivad ka kodumaisele sektorile eeliseid tuua teadmiste edasiandmise või parema riskiosakonna eeskujuks olemise kaudu. Seda võib näha muu hulgas selles, et suured kodumaised pangad Saksamaal on kaotanud töökohti, kuid kokkuvõttes on need vaid Saksamaal asuvatesse välispankadesse üle läinud. – Deutsche Bundesbanki statistikas hõlmab mõiste “välispangad” nii asutusi, mille enamusosalus – mis on määratletud kui üle viiekümne protsendi suurune osalus – kuulub välispankadele, kui ka välispankade filiaale. – Vt sulgemine, esindus, liidud, piiriülesed, välisinvesteeringud, välismaised tütarettevõtjad, välisfiliaal, pangandusjärelevalve, Euroopa, valvurraha, Cassis de Dijoni otsus, hoiuste kindlustus, Euroopa pass, krediidiasutus, piiriülene, juhtiv majandus, turule sisenemise kulud, enamusosalus, nimeline identiteet, esindus, ringkaitse, filiaal, filiaal. – Vrd BaFini 2007. aasta aruanne, lk 121 f. (tabel kõigi 2007. aasta lõpus Saksamaal registreeritud välispankade kohta). Üksikasjalik statistika Saksa pankade välisfiliaalide tegevuse kohta (alates 2000. aastast, sealhulgas ehitusfondid) on leitav Deutsche Bundesbanki vastava kuuaruande statistilises osas, kategooria “Pangad”. Panganduse rahvusvahelistumise kohta vt Deutsche Bundesbanki 2005. aasta jaanuari kuuaruanne, lk 29 jj, BaFini aastaaruanne 2004, lk 114 jj (Šveitsi ja USA pangad), BaFini aastaaruanne 2006, lk 61 (ülevaade), BaFini aastaaruanne 2008, lk 116 (välispankade jaotus 2008. ja 2007. aasta lõpus), BaFini aastaaruanne 2009, lk 130 (uus arvestusmeetod ja seega ainult piiratud võrreldavus varem avaldatud arvudega), lk. 150 (mitterahuldav õiguslik olukord seoses BaFini järelevalvega välispankade filiaalide üle), lk 233 (välisriigi asutus vajab BaFini luba, kui ta tegutseb ilma kohaliku esinduseta Saksamaal), BaFini 2011. aasta aruanne, lk 151 (statistika välispankade kohta 2011. aasta lõpu seisuga), lk. 167 f. (Välismaiste asutuste järelevalve), BaFini aastaaruanne 2012, lk 152 (Välismaiste pankade vastaspoole riskid koonduvad nende valdava äritegevuse tõttu nende koduriiki; järelevalvekolleegiumid), samuti vastav BaFini aastaaruanne, peatükk “Pankade, finantsteenuste pakkujate ja makseasutuste järelevalve”, jagu “Järelevalvetegevus”, Deutsche Bundesbanki aastaaruanne 2011, lk. 117 jj. Saksa asutused välismaal; ülevaade), Finantsstabiilsuse aruanne 2012, lk 75 jj. (välismaised varipangad osutuvad osaliselt Saksa asutuste poolt välismaal loodud äriüksusteks; riskid). – Euroalal tegutsevate välispankade nimekiri on samuti kättesaadav EKP veebilehel.
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/