Väärismetallid

Metallurgiliselt võttes on kuld (rahvusvahelises rahanduses sageli lühend XAU), hõbe ja plaatinametallide rühm, nimelt iriidium, osmium, plaatina, ruteenium, roodium ja pallaadium. – Siiani on investeerimise eesmärgil kaubeldud peamiselt kulla, hõbeda, plaatina ja pallaadiumiga. Väärismetallidest kasutati kulda ja hõbedat peaaegu eranditult müntide valmistamiseks. – Õigesti märgiti, et väärismetallid sobivad ainult väärtuse säilitamiseks inimestevahelistes tehingutes. Üksinda seisva ja laevahukule Robinsoni jaoks ei ole laevavrakilt leitud kuldmüntidel mingit väärtust. – Vt alliage, proovitempel, krüsomaania, valuutateooria, teemandid, väärismetallifondid, peenus, kulla hind, kuldvaluuta, juveelid, karaat, nööplõikur, portfell, tina, materiaalne vara, troiunts, unts, polügoon, maagia, väärtuse säilitamine, väärtuse suhtelisus, väärtused, zerimahbub, vahepealne parkimine.

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/

Zitieren

Merk, G. (Hrsg.): „Väärismetallid“. In: Finanz- und Wirtschaftslexikon. https://www.gerhardmerk.de/vaarismetallid/ (Stand: 09.09.2022).

Die von Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk begründete Sammlung wird seit Herbst 2014 von Professor Dr. Dr. h.c. Eckehard Krah redaktionell fortgeführt und um neue Begriffe ergänzt. Sollten Sie Fehler entdecken oder sonstige Hinweise haben, schreiben Sie an: info@ekrah.com

9 Seitenaufrufe dieser Seite