Panga poolt välisvaluutapiirkondadele antud laenude puhul on võimalik, et – teenindamine (intress ja tagasimaksmine) vabalt konverteeritavas vääringus on poliitiliste võimude poolt keelatud või isegi – uus valitsus ei tunnusta võlga (ebameeldiv riigivõlg). – Riskid, mis tekivad seoses krediididerivatiividega, peamiselt vahendavate pankade puhul. Nende hulka kuuluvad eelkõige – aluslepingute mittevastavuse risk: kaks vastandlikku riskimaandamistehingut ei ole täielikult kooskõlas, näiteks: need ei ole seotud sarnaste võrdlusvaradega, – vastaspoole risk: kaitse müüja ei ole majanduslikult võimeline täitma kokkulepitud tingimusi, – õiguslik risk: kaitse müüja ja kaitse ostja vahel tekib vaidlus tehingu hindamise üle krediidisündmuse toimumise tõttu ja – tegevusrisk: organisatsiooniline (organisatsiooniline: personal, tehniline) infrastruktuur ebaõnnestub. – Võimalik kahjum välisvaluuta kirjete konverteerimisest bilansis; neid valuutakursi kõikumisi ei tasakaalusta samas valuutas olevad bilansikirjed. – Mõnikord öeldakse ka IT-tehnoloogia katkestusest tulenevate võimalike kahjude kohta, st tehnoloogiliste riskide kohta. – Vt infokindlustus, IT-riskid, riigirisk, risk, süsteemne riigivõlg, eitav, väärtpaberid, riskivaba, tehnoloogiariskid, videokonverents. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2004. aasta aprilli kuuaruanne, lk 38.
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/