Tuletõrjekindlustuse maks. Um 1750. aasta paiku kehtestati paljudes Saksamaa piirkondades riiklik ja ametlikult korraldatud kohustuslik kindlustus (seadusjärgne kindlustus) tulekahjude vastu, et peatada tervete külade ja linnade vaesumine (vaesumine) tulekahjude tõttu. – Varasematel aegadel kaaskodanikelt kogutud raha või – kindlustusseltsi poolt tulekahjuohvrile väljamakstud summa. – Tulekahju kustutamisel antava abi eest makstav tasu, mille maksab – kannatanu, – omavalitsus või – kindlustusselts ja mis varasematel aegadel oli tavaliselt ette nähtud tuletõrjerajatisteks, näiteks tuletõrjeveekogude ehitamiseks, süstikute, tuletõrjeautode, pumpade ja tuletõrjevoolikute hankimiseks. – makse, mida kooliealiste laste vanemad pidid varem maksma lisaks koolituludele ka munitsipaalkoolide hoonete kütmiseks. – Mõnedes kogukondades oli see varem maks, et kütta külma õpetaja eluruumi, mis tavaliselt ei olnud ühendatud maja soojendava karjakojaga. – Varem maks, mida maksti igalt kaminaga majalt; “Herdgeld” – teine nimetus “majarahale” – toetus, mida tööandja maksis töötajatele, et võimaldada neil osta kütteainet oma eramajapidamisse. – Preemia, mida mõned linnad maksavad matusetootjatele iga põletamiseks tarnitud surnukeha eest. Selle eesmärk on hoida matmisalad kalmistul võimalikult väikesed, st vältida võimalikke laiendusi või kasutada krematooriumi täies mahus.
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/