Vastavalt IAS (39.9) on finantsinstrument või muu leping, mis sisaldab kõiki kolme järgmist omadust: – lepingu väärtus muutub kindlaksmääratud kauba hinna, intressimäära, valuutakursi või muu muutuja (aluslepingu, mille väärtus sõltub ühe või mitme aluseks oleva võrdlusvara, kursi või indeksi väärtusest, majandusliku väärtuse mõõtmisest või faktilistest sündmustest, näiteks ilmastikutingimustest) muutuste tulemusena; – leping ei nõua esialgset makset või nõuab esialgset makset, mis on väiksem kui esialgne makse teiste lepingute puhul, mis on sarnaselt tundlikud turutegurite muutuste suhtes; ja – leping arveldatakse tulevikus. esialgne makse on väiksem kui teiste lepingute esialgne makse, mis reageerivad sarnaselt turutegurite muutustele, ja – leping arveldatakse tulevikus. – Lepingu aluseks olevat objekti nimetatakse aluseks olevaks [varaks] või võrdlusbaasiks. – Tuletisinstrumentide suur atraktiivsus seisneb selles, et investor spekuleerib palju väiksema kapitaliinvesteeringuga kui alusvara ostmisel või müümisel. Kui ta otsustab tuletisinstrumendi kasuks, saab ta suhteliselt suure (kapitali) tulu suhteliselt väikese (kapitali) väljaminekuga. Selles kontekstis räägitakse võimendavast efektist. – Tuletisinstrumendid täiendavad finantsturge, muutes riskitegurid kaubeldavaks. Teisest küljest muudavad tuletisinstrumendid keskpankade jaoks üha raskemaks rahapakkumise täpse mõõtmise. Aastatel 1997-2006 kasvas ülemaailmne tuletisinstrumentide turg kümme korda. Subprime-kriisi käigus kukkus aga tuletisinstrumentide turg kokku, sest paljud neist väärtpaberitest ei olnud enam läbipaistvad oma riskisisu poolest. See iseenesest viis selleni, et äsja emiteeritud tuletisinstrumendid tuli muuta läbipaistvamaks, et üldse uusi ostjaid leida. – Finantsinstrumentide turgude direktiivi ja komisjoni rakendusdirektiivi rakendamise seadus (finantsturgude direktiivi rakendamise seadus [FRUG]), 16. juuli 2007, määratleb: “Tuletisinstrumendid käesoleva seaduse tähenduses on – 1. Tuletisinstrumendid. Fikseeritud tehingud või optsioonitehingud, mis on struktureeritud ostu, vahetuse või muul viisil, mis tuleb täita ajalise viivitusega ja mille väärtus tuleneb otseselt või kaudselt alusvara hinnast või meetmest (forvardtehingud), viidates järgmistele alustele: – a) väärtpaberid või rahaturuinstrumendid, – b) välisvaluuta või arvestusühikud, – c) intressimäärad või muud tootlused, – d) kirjete a, b või c aluste indeksid, muud finantsindeksid või finantsmeetmed või – e) tuletisinstrumendid; – 2. Fikseeritud tehingud või optsioonitehingud, mis on struktureeritud ostu, vahetuse või muul viisil, mis tuleb täita ajalise viivitusega ja mille väärtus tuleneb otseselt või kaudselt alusvara hinnast või meetmest (forvardtehingud), viidates alltoodud alustele. Tähtajalised tehingud, mis on seotud kaupade, veomäärade, saastekvootide, kliima- või muude füüsikaliste muutujate, inflatsioonimäärade või muude majanduslike muutujate või muude varade, indeksite või meetmetega kui alusvaraga, tingimusel et: – a) need tuleb arveldada sularahas või annavad lepinguosalisele õiguse nõuda arveldamist sularahas, ilma et see õigus tekiks kohustuste täitmata jätmise või muu lõpetamise korral; – b) need on sõlmitud organiseeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis; või – c) need on sõlmitud kooskõlas artikli 38 lõikega 1. (2). c) need on sõlmitud kooskõlas artikli 38 lõikega 2. (3). 1 komisjoni 10. augusti 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ja määratletud mõistetega nimetatud direktiivi tähenduses (ELT EL nr L241, lk 1), on muude tuletisinstrumentide tunnused ja teenivad mittekaubanduslikke eesmärke ning artikli 38 lõikes 1 sätestatud tingimused. 4 ja tingimusel, et need ei ole hetketehingud määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 38 lõike 2 tähenduses; – 3. finantserinevuslepingud; – 4. fikseeritud tehingud või optsioonitehingud, mis on struktureeritud ostu, vahetuse või muul viisil, mis tuleb teostada edasilükatud alusel ja mille eesmärk on krediidiriski ülekandmine (krediididerivatiivid); – 5. forvardtehingud määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklis 39 osutatud alusvaraga, tingimusel, et need vastavad punktis 2 sätestatud tingimustele.” – Vt arveldusosakond, aktsiatunnistus, võlakiri, härg-karu seotud, alusvara, ostutehing, Cap, Chooser Cap, Contingent Swap, nimiväärtus, tuletistehingud, kahepoolne, tuletisinstrumentide kliiringkohustus, tuletisinstrumentide infokohustus, tuletisinstrumentide kood, finantsarhitektuur, finantsinstrumendid, rahapakkumine, IAS 39, indeksvõlakiri, finantsinstrumentide infolehed, krediididerivatiiv, kaubatehing, üleöömäära vahetusleping, ilmastiku tuletisinstrument, sertifikaat, intressioptsioon, intressimäära vahetusleping. – Vrd ka WpHG § 2, lõige 2 ning määratlused ja liigitused EKP 2000. aasta mai kuuaruandes, lk 42, BaFini 2004. aasta aruanne, lk 177 (2004. aasta veebruari tuletisinstrumentide määrus [DerivateV]; ka siin on ette nähtud täpsustatud riskimõõtmine), BaFini 2009. aasta aruanne, lk 1. 17 (börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute kohustuslik arveldamine kesksete vastaspoolte kaudu), lk 42 (börsivälised tuletisinstrumendid, lk 112 (raamatupidamiseeskirjad), Deutsche Bundesbank 2005. aasta augusti kuuaruanne, lk 39 (väga pikad tähtajad), Deutsche Bundesbank 2006. aasta juuli kuuaruanne, lk 55 jj. (üksikasjalik esitlus koos ülevaatega, keskendudes ka tuletisinstrumentide mõjule finantssüsteemi stabiilsusele), BaFini aastaaruanne 2010, lk 46 (börsiväliste tuletisinstrumentide järelevalve), finantsstabiilsuse aruanne 2011, lk 43 f. (börsivälise kauplemise läbipaistvus üldiselt ja börsiväliste tuletisinstrumentide turgude läbipaistvus eriti), BaFini aastaaruanne 2011, lk. 41 (börsiväliste tuletisinstrumentide reguleerimine), Finantsstabiilsuse aruanne 2012, lk 92 jj (börsiväliste tuletisinstrumentide turg alates 2003. aastast; regulatiivsed küsimused), EKP aastaaruanne 2012, lk 134 (finantsinstrumentide turgude direktiivi uus versioon), BaFin aastaaruanne 2013, lk 163 (uued nõuded börsiväliste tuletisinstrumentide tehingutele muudetud DerivateV kaudu).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/