Eelkõige seoses väärtpaberistamise struktuuriga on üksiku väärtpaberitehingu osakaal võrreldes kogumiga tervikuna ja tavaliselt väljendatud rahaühikutes. – Väärtpaberistamiseks kokku pandud nõuete kogumit saab vastavalt soovile jaotada proportsionaalselt üksikuteks osamakseteks. Isegi väärtpaberistamise puhul laialdaselt kasutatava kolmest osast koosneva jaotuse puhul – esimene kahjumitehing, vahefinantseerimise tehing, kõrgema nõudeõiguse järguga tehing – on täielikult SPV otsustada, millise kvoodi (osa, protsendi) ta annab üksikutele tehingutele. – Isegi lugupeetud õpikutes eeldatakse, et väärtpaberistamise osad on alati proportsionaalselt võrdsed, st et kogum jaguneb võrdselt üksikute osade vahel. See aga ei vasta üldse tegelikkusele. – Vt mõju kandja, väärtpaberistamine.
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/