Tanzkonzessionsgeld (tasu tantsupeo loa eest)

Saksa territoriaalriikides maksid kõrtsiomanikud varem tasu loa eest korraldada tantsuüritusi oma ruumides. Reeglina sõltus tasu suurus tantsijate arvust. Tavaliselt andsid kõrtsiomanikud neile kui maksjatele määratud summa edasi tantsijatele, kui tantsutasu ei pidanud eelnevalt iga tantsija määruse alusel ise maksma. Sageli oli ka maksude astmestamine nii kohalike tantsijate kui ka teistest kohtadest pärit tantsijate järgi. – Vastavas 29. juuni 1751. aasta Hessen-Darmstadti määruses on öeldud: “Juudid peavad edaspidi … maksma kahekordset tantsu kontsessioonitasu, vastavalt ülalnimetatud määrale”. – Vt. kerjusepalk, tünnis oreliraha, tasu, pulmalauaraha, kirikukontsessiooniraha, muusikaraha, lõbustusraha, sallivusraha, säästuraha.

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/

Zitieren

Merk, G. (Hrsg.): „Tanzkonzessionsgeld (tasu tantsupeo loa eest)“. In: Finanz- und Wirtschaftslexikon. https://www.gerhardmerk.de/tanzkonzessionsgeld-tasu-tantsupeo-loa-eest/ (Stand: 09.09.2022).

Die von Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk begründete Sammlung wird seit Herbst 2014 von Professor Dr. Dr. h.c. Eckehard Krah redaktionell fortgeführt und um neue Begriffe ergänzt. Sollten Sie Fehler entdecken oder sonstige Hinweise haben, schreiben Sie an: info@ekrah.com

8 Seitenaufrufe dieser Seite