Seoses väärtpaberistamistega on asjaolu, et pankade poolt eriotstarbelistele ühingutele üle kantud riskid jõuavad tagasi laenu algataja juurde, kus need satuvad bilanssi ja peavad olema tagatud omakapitaliga. Selle peamiseks põhjuseks võib olla see, et – laenu algselt väljastanud pank on andnud likviidsusgarantii talle lähedal seisvale eriotstarbelisele äriühingule; finantsturu ebastabiilsuse korral – nagu 2007. aasta suvel toimunud subprime-kriisi puhul – satuvad eriotstarbelised äriühingud nüüd likviidsuse kitsaskohta ja pank peab ostma varasid eriotstarbeliselt äriühingult tahtmatult; – laenu algselt väljastanud panga jaoks tekib suur mainerisk: väärtpaberistamise väärtpaberite ostjad tundsid end ebapiisavalt informeerituna riskide olukorrast. Seega on panga jaoks tema pikaajalise (pikaajalise) äripoliitika huvides soovitav võtta üle talle lähedaste eriotstarbeliste äriühingute emiteeritud osamaksed. – Subprime-kriisi ajal tõi see kaasa märkimisväärseid pingeid finantsturgudel kogu maailmas seoses üksikute pankade maksejõuetusega ning sellest tulenevalt ülevõtmisi ja ühinemisi; Saksamaal näiteks avalik-õiguslik Sachsen LB: selle võttis üle Landesbank Baden-Württemberg [LBBW] koos oma kõrge riskiga ja kahjumlike eriotstarbeliste ühingutega Sachsen Funding, Ormond Quay ja Synapse ABS. Keskpangad pidid viimase abinõuna laenuandjatena sekkuma turule, et seda stabiliseerida. – Teisisõnu, empiiriliselt tõestatud asjaolu, et võlgnikud kipuvad oma raskes olukorras süüdistama pigem oma võlausaldajaid kui iseennast. See sai väga selgeks Kreeka kriisi ajal. Suurema osa elanikkonna arvates ei olnud ummikseisus süüdi mitte nende enda riigi halb juhtimine ja korruptsioon. Pigem kujutati ajakirjanduses ja plakatitel lugematutel meeleavaldustel ja streikidel Saksamaad kõigi raskuste põhjusena. Vaenulikud teutoonilised barbarid tahtsid kultuuriliselt rikkalikku hellenite rahvast lämmatada: see ei olnud ainult rahva arvamus tänaval. – Kui järelevalveasutused keelavad pankadel teatud tegevused, siis kogemus näitab, et neid ärivaldkondi teenindavad varipangandussektori üksused. Selleks võtavad nad pankadelt laenu. Riskid, mida järelevalveasutused soovivad asutustelt ära hoida, jõuavad sel viisil tagasi pangandussüsteemi. – Teises mõttes usalduse kaotamine, mida ettevõte kannatab, kui ta teeb otsuseid ja tegutseb avalikkuse silmis ebameeldivalt. Näiteks saatis Ergo Insurance “kõrge tulemuslikkusega töötajaid” preemiaks ergutusreisidele kaugetes riikides asuvatesse bordellidesse. See tõi ettevõttele populaarse nime “PuffVersicherung”. – Vt Puuduv kapitalism, Bail-out, Panganduse reguleerimise paradoks, Laen, mittestandardne, Europayer, Rahaturuoperatsioonid, Viimase abinõude rahapaigutaja, Lemons problem, Mortgage equity withdrawal, Ninja loans, Reputatsioonirisk, Riskide ülevõtmise põhireegel, Retransfer clause, Single master liquidity conduit, Subprime lending, Subprime housing finance, Submarine effect, Maturation structure, Asset fee, Lemon trading. – Vrd BaFini aastaaruanne 2007, lk 124 (Sachsen LB ja LBBW ühinemine; põhjendused), BaFini aastaaruanne 2009, lk 29 (edasine konsolideerimine Landesbankenis ei edene), lk 135 jj. (liidumaa pankade olukord) ning BaFini vastava aastaaruande peatükis “Pankade, finantsteenuste pakkujate ja makseasutuste järelevalve”.
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/