Spill-over effect, spillover effect ja carry-over effect (kasutatakse ka saksa keeles, kuid erineva tähendusega)

Finantssektoris on panga kuvandi (kuvandi all mõeldakse siinkohal ettekujutust, mis inimesel või enamikul inimestest on mingist objektist) mõju – näiteks: Credit Suisse; Deutsche Bank – teatavast muust kontseptuaalsest sisust – siin: Šveits; Saksamaa – ja vastupidi. See kõrvalmõju (osalemise mõju) võib olla ka negatiivne. Näitena võib tuua Saksamaa kindlustusseltsi Ergo. Aastaid premeeris ta “hästi töötavaid töötajaid” bordellide külastamisega. Sellisel juhul arvab klient, et osa tema preemiast voolab sutenööride ja prostituutide maailma ning väldib teenusepakkujat. Seda nimetatakse ka kannibalismi efektiks. – Müügipoliitilise meetme mõju – näiteks: Üksiku riigi majanduspoliitika mõju üldiselt ja eriti selle eelarvepoliitika mõju teistele rahaliidu, näiteks euroala liikmetele. – Euroopa Liidus on asjaolu, et teatud valdkondade – näiteks kapitali vaba liikumine – ühendamine iseenesest vallandab tugevad jõud, et anda naaberpoliitika valdkonnad ühendusele üle, siinkohal: ühine rahapoliitika ja keskpank. – Vt Badwill, Cassis de Dijoni otsus, välismõju, Zürichi päkapikud, Helvetofoobia, Metcalfe’i reegel, mainerisk. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2010. aasta juuli kuuaruanne, lk 32 f. (ELi eelarvepoliitika ülekanduv mõju).

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/

Zitieren

Merk, G. (Hrsg.): „Spill-over effect, spillover effect ja carry-over effect (kasutatakse ka saksa keeles, kuid erineva tähendusega)“. In: Finanz- und Wirtschaftslexikon. https://www.gerhardmerk.de/spill-over-effect-spillover-effect-ja-carry-over-effect-kasutatakse-ka-saksa-keeles-kuid-erineva-tahendusega/ (Stand: 09.09.2022).

Die von Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk begründete Sammlung wird seit Herbst 2014 von Professor Dr. Dr. h.c. Eckehard Krah redaktionell fortgeführt und um neue Begriffe ergänzt. Sollten Sie Fehler entdecken oder sonstige Hinweise haben, schreiben Sie an: info@ekrah.com

5 Seitenaufrufe dieser Seite