Schopengeld (ümarpuupalk)

Vanemates dokumentides on hind väga kvaliteetse ümarpuidu (= šopen), eelistatavalt vahtra eest, millest kühvlilõikur valmistas kühvleid ja kühvleid. – Kuna vaherpuu oli väga kallis, pidid lusikavalmistajad sageli kasutama kasepuitu. Kasepuust valmistatud puulusikas muutub kasutamisel määrdunud-halliks ja karedaks. Vahtrast valmistatud tooted muutuvad seevastu järk-järgult kuldkollaseks ja muutuvad väga siledaks. – Umbes 1820. aastani olid puust lusikad tavaliseks kodumajapidamistes; sellest ajast alates asendasid puust lusikad turul odavad tinaesemed, mis olid valmistatud ratastest. – Vt ilmaraha.

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/

Zitieren

Merk, G. (Hrsg.): „Schopengeld (ümarpuupalk)“. In: Finanz- und Wirtschaftslexikon. https://www.gerhardmerk.de/schopengeld-umarpuupalk/ (Stand: 09.09.2022).

Die von Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk begründete Sammlung wird seit Herbst 2014 von Professor Dr. Dr. h.c. Eckehard Krah redaktionell fortgeführt und um neue Begriffe ergänzt. Sollten Sie Fehler entdecken oder sonstige Hinweise haben, schreiben Sie an: info@ekrah.com

4 Seitenaufrufe dieser Seite