Reaalintressimäära etteheide

Väide, et euroalal on sama nominaalse intressimäära ja keskmisest madalama inflatsioonimäära korral ühes liikmesriigis – näiteks Saksamaal – selle liikme reaalintressimäär keskmisest kõrgem ja seega kasvu pärssiv. – Seda puudust kompenseerib aga asjaolu, et – madalam inflatsioonimäär toob kaasa hindade konkurentsivõime paranemise teiste osalevate riikide suhtes ja – seega tekib reaalkasvu mõju (mis tõenäoliselt kompenseerib üle reaalse intressimäära tõusu). – Vt devalveerimine, fiskaal, inflatsioonierinevused, majanduskasv, vahetuskursi mõju, reaalne. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2008. aasta detsembri kuuaruanne, lk 38 f. (Hinnakonkurentsivõime muutus EMU riikides alates 1999. aastast).

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/

Zitieren

Merk, G. (Hrsg.): „Reaalintressimäära etteheide“. In: Finanz- und Wirtschaftslexikon. https://www.gerhardmerk.de/reaalintressimaara-etteheide/ (Stand: 09.09.2022).

Die von Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk begründete Sammlung wird seit Herbst 2014 von Professor Dr. Dr. h.c. Eckehard Krah redaktionell fortgeführt und um neue Begriffe ergänzt. Sollten Sie Fehler entdecken oder sonstige Hinweise haben, schreiben Sie an: info@ekrah.com

5 Seitenaufrufe dieser Seite