Föderaalselt struktureeritud riikides suurenevad rahvusriigi kulutused aja jooksul kiiremini kui riigiosade kulutused. – Selle põhjuseks on see, et keskvalitsus võtab käimasoleva seadusandluse käigus üha rohkem asju üle; väiksemate avalik-õiguslike üksuste (väiksemad osariigid: liidumaad, ringkonnad, omavalitsused) tuluallikad on liiga nõrgad. Mida suurem on aga valitsemissektori eelarve osakaal, seda tugevam on ka – valitsuse mõju turumehhanismile ja – surve keskpangale. – See empiiriline seadus (Empirem) on nime saanud Saksa finantspoliitiku Johannes Popitzi (18841945) järgi. Siiski on seda näidatud juba väga varakult majandusajaloos, näiteks Babüloonias ja Rooma impeeriumis. – Vt bail-out, puudujäägi suhe, eelarvepoliitika, fiskaalreferendum, eelarvepuudujääk, laste päevahoid, megamaania, jätkusuutlikkus, Octopus, Penrose’i teoreem, maksukonkurents, sünergiapotentsiaalid, võla suhe, valitsus, valitsemissektori võlg, stabiilsuse ja kasvu pakt, subsidiaarsuse põhimõte, Wagneri Seadus. – Seaduse kinnitamiseks vt ka lisa “Euroala statistika”, rubriik “Riigi rahandus”, alajaotus “Võlg” vastavas EKP kuubülletäänis.
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/