Kui ei ole teisiti määratletud, siis kaalutakse ELi lepingu peatamist väga sügava finants- ja majanduskriisi korral nende liikmesriikide puhul, kes on kaugele kaldunud Maastrichti kriteeriumist “usaldusväärse riigi rahanduse” – eelarvepuudujääk ei tohi ületada kolme protsenti, võlatase ei tohi ületada kuutkümmend protsenti sisemajanduse kogutoodangust -. – Tõsi, Lissaboni lepingusse on sisse ehitatud ka klausel, mis ei võimalda väljaastumist (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 125), mistõttu ühendus ei vastuta liikmesriikide avalik-õiguslike asutuste võlgade eest. See tähendab ka seda, et EKP ei pruugi otseselt appi tulla, kui rahaliidu liiget (näiteks Kreekat) ähvardab riigipankrotuse oht. Kuid sageli on kaheldud, kas seda saab hädaolukorras järgida ja kas EKP ei pea lõppkokkuvõttes appi tulema. Sest niipea, kui eurotsooni liige lubatakse pankrotti, – põhjustab see kohe väga suurt spekulatiivset survet teistele nõrga rahandusega liikmesriikidele. Samuti – mitme liikmesriigi kohustuste täitmatajätmine tooks kaasa kaubavahetuse katkemise ja – tabaks pankasid rängalt, sest nad peaksid oma portfellid, mis sisaldavad asjaomaste riikide riigivõlakirju, maha kirjutama. – Itaalia, Kreeka ja Portugali riigivõlakirjade suhteliselt kõrged intressipreemiad näitavad, et investorid peavad Euroopa rahaliidust lahkumist teatud määral tõenäoliseks. Lissaboni lepingus (ELi lepingu artikkel 50), mis jõustus 1. detsembril 2009, on sõnaselgelt sätestatud võimalus, et liikmesriigid võivad EList lahkuda. Tõsi, ELi lepingu artikli 7 kohane välistamine on võimalik ainult siis, kui liikmesriik rikub asutamislepingu põhireegleid. Lisaks on antud juhul nõutav ühehäälsus. – Mõnikord mõistetakse seda ka nii, et riik lahkub euroalalt omal äranägemisel – kas riik võib ise otsustada euroalalt lahkuda, ei ole ELi aluslepingutes reguleeritud – ja pöördub tagasi oma vana vääringu või isegi raha juurde, mis tuleb siis täiesti uuesti kasutusele võtta. Sellise meetme ajendiks oleks see, et oma valuuta devalveerimine võiks parandada rahvusvahelist konkurentsivõimet; kuigi on vaieldamatu, et see on lõppkokkuvõttes täielikult ettevõtete siseselt põhjustatud ja saavutatud. Kuid kui Euroopa Rahaliidu liige peaks seda teed minema, siis seisaks ta silmitsi tohutu võlamäega, mis tuleb tagasi maksta eurodes: see risk tundub juba ainuüksi sel põhjusel üsna suur. Pealegi oleks selline taganemine poliitiliselt ja majanduslikult samaväärne pankroti väljakuulutamisega (läbikukkumise tunnistamisega) ning näitaks, et kõnealune riik on pikka aega krediidivõimetu. – Umbes 2009. aastast alates on seda kasutatud ka selleks, et praegune euroala jaguneks kaheks blokiks, nimelt “Euro-Lõuna” koos Vahemere piirkonna riikidega ja “Euro-Põhja” koos enamiku teiste praeguste liidu liikmetega. Tehti ettepanekuid selle kohta, kuidas EKP võiks vastutada kahe valuuta ja seega ka kahe erineva pangatähe ja mündi eest või kas “Euro-Lõuna” jaoks tuleks luua eraldi keskpank. – Vt devalveerimine, fiskaal, võlakirjade hinnavahe, ostud, keskpangandus, välisvarade positsioon, päästmine, süüdistuste mäng, ClubMed, kiire sisenemine, väljapressimispotentsiaal, ELi finantsabi, eurovõlakirjad, eurovõlakirjad, ühine, Euroopa stabiilsusmehhanism, Euroopa Valuutafond, EMU pankrot, väljumine, võlausaldajate prioriteet, valitsemisspede, Kreeka kriis, Helleno päästmine, Islandi pangalõks, riigipreemia, viimase abinõu säte, erakorraline väljumine, kohustuslik vahetusvõlakiri, päästmine, päästepakett, tagastamise ideoloogia, tagasiside mehhanism, võla tagasimaksmise pakt, Euroopa, solidaarsus, finants, riigivõlg, mõju, stabiilsuse ja kasvu pakt, Tina, liiga suur, et päästa põhimõte, ülekandekogukond, põhiseaduse artikkel 1, varamaks, lepingutruudus, kasvuvõla fakt, ajalooline, rahaliit 2, kahesuunaline valikuvõimalus. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2011. aasta novembri kuuaruanne, lk 43 (sigade riigivõlakirjade preemiad alates 2009. aastast), EKP 2012. aasta mai kuuaruanne, lk 111 jj (euroala lõuna- ja põhjapoolsete blokkide lahknemine; ülevaated), EKP 2013. aasta mai kuuaruanne, lk 93 jj (euroala liikmete praeguse olukorra põhjalik analüüs; ülevaated; kirjandusviited), Deutsche Bundesbanki 2014. aasta jaanuari kuuaruanne, lk 23 jj (euroala kohandamispüüdlused).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/