Kui inflatsioon tõuseb, siis reaalpalk langeb (reaalne sissetulek: nominaalpalk miinus hinnatõus). Seetõttu nõuavad ettevõtted lisatööjõudu, mis suurendab tööhõivet. Seega toob inflatsioon kaasa suurema tööhõive. – See järeldus on aga ilmselgelt vale. Sest – ettevõtteid ei üllata kõrgem inflatsioonimäär, kasvõi ainult menüükulude tõusu tõttu. – Ametiühingud ei suuda oma liikmete survel kaua taluda inflatsioonist tingitud sissetulekute kaotust ning nad suruvad väga kiiresti läbi kõrgemad kollektiivlepingud – sest kogemus on õpetanud neid üle kompenseerima, st inflatsiooni arengut ette arvestama. – Vt töötuse määr, inflatsioonistabiilsus, desinflatsioon, raha ülepakkumine, kinnisvaramull, inflatsioon, inflatsioonikompensatsioon, ostujõu teooria, palgahinna spiraal, menukulu, madala intressimäära poliitika, nullintressimäär, nominaalväärtuse põhimõte, ohvrite suhe, majanduskasvu ja tööhõive suhe, teise ringi mõju. – Vrd EKP 2011. aasta juuni kuubülletään, lk 12 jj (inflatsiooni hindamine alates 1999. aastast Phillipsi kõvera abil), EKP 2013. aasta novembri kuubülletään, lk 102 jj (alakasutuse ja inflatsiooni vaheline seos), >Saksa Liidupanga 2014. aasta aprilli kuubülletään, lk 21 (THHI ja töötus; THHI ja SKP lõhe; ülevaated; viited).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/