Maksukoormuse suhe

Kehtestatud maksude suhe sisemajanduse koguprodukti. Saksamaal oli see suhtarv 2009. aastal veidi alla 24 protsendi. – Kui maksukoormus ületab teatava taseme, sunnib see oskustöötajaid ja ettevõtteid asuma välismaale. Samuti suureneb mustanahalise tööjõu osakaal peaaegu kõikidel turgudel kõrgelt maksustatud majanduses. – Arvutuste kohaselt annaks käibemaksu üheprotsendiline tõstmine Saksamaal 2010. aastal 8,5 miljardi euro suuruse täiendava maksutulu, mis on veidi rohkem kui 0,3 protsenti SKPst. – Vt maksusuhe, kolmanda värava raha, heaoluriigi lõks, põhiseaduse esimene artikkel, Wagneri seadus, teise värava raha. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2008. aasta aprilli kuuaruanne, lk 31 jj (2007. aasta alguse käibemaksutõusu hinnamõjud Saksamaal; ülevaated); Deutsche Bundesbanki 2008. aasta oktoobri kuuaruanne, lk 35 jj. 35 jj (Maksusuhete võrdlus; ülevaated), EKP 2009. aasta novembri kuubülletään, lk 50 jj (Maksud ja inflatsioon), EKP 2012. aasta märtsi kuubülletään, lk 70 f. (Kaudsete maksude muutus tarbijahindades; ülevaated).

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/

Zitieren

Merk, G. (Hrsg.): „Maksukoormuse suhe“. In: Finanz- und Wirtschaftslexikon. https://www.gerhardmerk.de/maksukoormuse-suhe/ (Stand: 09.09.2022).

Die von Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk begründete Sammlung wird seit Herbst 2014 von Professor Dr. Dr. h.c. Eckehard Krah redaktionell fortgeführt und um neue Begriffe ergänzt. Sollten Sie Fehler entdecken oder sonstige Hinweise haben, schreiben Sie an: info@ekrah.com

8 Seitenaufrufe dieser Seite