Keskpanga poolt võetud meetmed, mille eesmärk on hoida intressimäära kunstlikult madalal. Eesmärk on stimuleerida investeeringuid. Need on aga eelkõige tingitud kasumiootustest. Vastavate ootuste puudumisel ei meelita isegi nullintressimäär põhimõtteliselt uusi investeeringuid. Mõnikord tundub, et keskpankurid unustavad selle vaieldamatu fakti. Samuti ei avalda keskpanga täiendav intressimäära alandamine tõenäoliselt suurt mõju, kui intressimäärade tase on juba niigi madal; teisisõnu on keskpanga intressipoliitika piiratud. — Väidetavalt suurendab madal intressimäär aga töötuse määra. Sest kui reaalpalgad ei lange kapitalikuludega samas ulatuses – ja see on reeglina nii, arvestades tööturu jäikust -, siis paljud ettevõtted asendavad tööjõu nüüd odavama kapitaliga. Peamiselt kaovad töökohad madalapalgalises sektoris. – Siis suunatakse “odav raha” suhteliselt madalat tootlust andvatesse kasutusviisidesse (kinnisvara, “tsemendikuld”), mitte pikaajalist kasvu soodustavatesse (mitte jooksvatesse) investeeringutesse tootmise ja toote uuenduste eesmärgil; niisiis ei jõua napid tegurid enam intresside jaotamise funktsiooni kaudu parima vastuvõtjani (kõige soodsamale ressursside jaotusele). Kui EKP hoidis subprime-kriisile järgnenud finantskriisi ajal intressimäära väga madalal, võtsid paljud Saksamaa eraisikud võlgu ja investeerisid raha spekulatiivselt kinnisvarasse, isegi välisriikides, mis olid seni odavamad – näiteks Iirimaal ja Leedus -, mis põhjustas seal kinnisvarahindade hüppelise tõusu. Kapital voolab seega vähem tootlikesse ja/või riskantsetesse kasutusaladesse. – Lisaks stimuleerivad madalad intressimäärad luksustarbimist. Eramajapidamised võtavad odavalt laenu, näiteks maailmareisi jaoks. Ja kuna säästmine ei tasu sageli üldse ära – inflatsioonimäär on kõrgem kui säästude intressid -, tarbivad eramajapidamised niikuinii rohkem; ja see juhtub kaugeleulatuvate tagajärgedega haiguse ja vanaduse eest hoolitsemise arvelt. – Kapitali vaba liikumise korral kasutatakse odavat raha riigisiseselt – näiteks carry trades: Jaapan 2000. aasta paiku, Lääne-Euroopa 2009. aasta paiku – ja investeerida seda välismaale kõrgema intressimääraga (kõrgema intressiga) – toona: peamiselt USA riigivõlakirjadesse. Lisaks suunavad rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted madala intressimääraga kogutud vahendid ka välismaistele sidusettevõtetele. Selle tulemusena – riigi vahetuskurss langeb koos madala intressimäära poliitikaga; import – Jaapanis 2000. aasta paiku: nafta, toit – kallineb ja seega tõuseb ka elukallidus. See aga mõjutab peamiselt madalama sissetuleku saajad [CH: Bezüger]: toimub sissetulekute ümberjaotamine. – Finantsajalugu võib veenvalt näidata, et madalad intressimäärad julgustavad valitsusi võtma lisavõlga ja jagama laenatud raha valijatele – eriti eelseisvate valimiste puhul. Sellised valimiskingitused aitavad harva kaasa majandusliku tootlikkuse kasvule. – Aktsiaseltsid võtsid madalate intressimäärade ajal regulaarselt odavaid laene, et selle raha eest oma aktsiaid tagasi osta; sel viisil on aktsiahindu kunstlikult ülespoole tõmmatud. – Lisaks tähendavad rahapoliitika poolt madalal hoitud intressimäärad ka kahjusid kodumajapidamiste pangahoiustele. Nüüd saavad nad oma hoiustelt väga vähe intressi. Täpsete arvutuste kohaselt kaotasid Saksamaa kodanikud ligikaudu 58 miljardit eurot aastas tänu madalatele intressimääradele pangahoiustele keskpanga madalate intressimäärade poliitika käigus, mis oli tingitud subprime-kriisi põhjustatud finantskriisist. See tähendab, et hoiustajate ja vanaduspensioni maksjate rühm pidi kandma finantskriisi põhiraskusi (sunniviisiliselt), mida sageli ei mainita üldse. – Samuti tuleb mõelda heategevuslike ühenduste ja sihtasutuste peale, mille kapital annab nüüd vähem tulu. Nad peavad nüüd vähendama oma teenuseid, näiteks stipendiumide andmist, mis on ühiskonna kui terviku kahjuks. – Kuid ka kindlustusseltsid ja eriti elukindlustusseltsid satuvad madala intressimäära poliitika tõttu kergesti raskesse olukorda. Selle põhjuseks on see, et kindlustusseltsid annavad oma klientidele lepingutes traditsiooniliselt eluaegse intressimäära garantii. Nüüd aga saavad kindlustusseltsid investeerida laekuvaid jooksvaid kindlustusmakseid ainult intressimääraga, mis on garanteeritud intressimäärast tunduvalt madalam. Seda silmas pidades nõuab Saksamaa föderaalne finantsinspektsioon (BaFin), et Saksa kindlustusseltsid peavad hoidma erireserve, et olla võimeline täitma oma klientidele tagatud hüvitisi; kehtiva seaduse kohaselt on kindlustusseltsidel praktiliselt võimatu vähendada garanteeritud intressikohustusi. See seab Saksa kindlustusandjad ebasoodsasse konkurentsiolukorda rahvusvahelisel kindlustusteenuste turul, kus valitseb tihe konkurents. – Lõpuks tõstab madalate intressimäärade poliitika toorainehindu. Selle põhjuseks on see, et kindlustusseltsid ja pensionifondid investeerivad oma meeleheitlikus tulude otsimises osa oma varadest kaubafutuuride turgudele. – Lõppude lõpuks on madalate intressimäärade poliitika majanduslikult ebaoluline ja sellel võib olla laastav mõju sotsiaalpoliitikale. Pealegi on selle pikaajaline mõju vaevalt et ette näha. Kui intressimäärad kaotavad oma funktsiooni kapitali hinnana, toob see finantsturul kaasa desorientatsiooni (üldine segadus finantsotsuste ja üldiselt majanduslike käitumisviiside osas) ning väga tõenäoliselt tekivad nii tugevad moonutused kogu majanduses. – Vt liialdus, keskpangandus, ülesostud, keskpangandus, jaotuse külmutamine, mõju-uuring pikaajalistele garantiidele, ehitusleping, ülepäästmine, mull, spekulatsioon, mulli moodustajad, carry trades, rahavoogude mõju, dieeditootlus, sundvõõrandamine, külm, finantseerimine, finantsinvesteeringud, killustumine, raha, odav, raha ülepakkumine, kinnisvaramull, kriis, keskpanga poolt põhjustatud, likviidsuslõks, valetamise ja petmise tees, negatiivne intressimäär, nullintressimäär, Phillipsi teoreem, kvantitatiivne lõdvendamine, tootluse tagaajamine, repressioon, finants, võlanarkootikum, subprime-kriis, varjatud poliitika, võlgade buum, ümberjagamine, keskpanga poolt põhjustatud, põhiseaduslik artikkel üks, võla stimuleerimine, inflatsioonitee, intressimäära erinevus, intressimäär, loomulik, intressimäär, madalal hoitud intressimäär, intressimäära jaotamise funktsioon, intressimäära stimuleerimine, intressimäära kärpimise poliitika, intressimäära reserv, zombipank. – Vrd finantsstabiilsuse aruanne 2010, lk 102 f. (Madalate intressimäärade poliitika mõju elukindlustusettevõtete riskikandevõimele), finantsstabiilsuse aruanne 2012, lk 42 jj (Madalate intressimäärade poliitika soodustab suuremate riskide võtmist; madalate intressimäärade poliitika mõjutab eelkõige kindlustusseltse), EKP kuubülletään, august 2013, lk 50 jj (madalate intressimäärade poliitika soodustab suuremate riskide võtmist; madalate intressimäärade poliitika mõjutab eelkõige kindlustusseltse), EKP kuubülletään, august 2013, lk 50 jj. (aktsiaturu areng madalate intressimäärade poliitika tingimustes; palju ülevaateid), Finantsstabiilsuse aruanne 2013, lk 54 (ehitusühistute probleemid madalate intressimäärade tingimustes), lk 118 jj (kindlustusseltside probleemid), BaFini 2013. aasta aruanne, lk 133 (viie aasta prognoosarvutus kindlustusseltside ja pensionifondide ennetava järelevalve raames madalate intressimäärade tingimustes).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/