Üldiselt keskmine aeg, mille jooksul investor peab ootama investeeringu tulu saamist, mida mõnikord nimetatakse ka keskmiseks kapitali sidumise perioodiks, majanduslikuks kestuseks, keskmiseks tähtajaks, keskmiseks eneserahastamise perioodiks ja keskmiseks järelejäänud kohustusperioodiks. – Fikseeritud tulumääraga väärtpaberisse või väärtpaberi varasse investeeritud kapitali sidumisperiood. Kestus on lühem kui järelejäänud kestus, mis tuleneb investeeritud kapitalilt makstavatest vahepealsetest intressimaksetest. – Kui intressimäärad langevad, on stiimul lisada portfelli võimalikult pika järelejäänud tähtajaga väärtpaberid. Selle põhjuseks on see, et kui tootlus langeb, on nende hinnakasv ebaproportsionaalselt suur (keskmisest suurem turukasum). – Fikseeritud intressimääraga väärtpaberi kõigi maksete (intress, lunastamine) kaalutud keskmine tähtaeg. – Võlakirja arvutatud järelejäänud kestus. Kui tootlus muutub pluss üks protsent, langeb võlakirja hind kestuse võrra. – Vt krediidiriskiarbitraaž, tähtajaline risk, intressimäärarisk. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2006. aasta oktoobri kuuaruanne, lk 41 (seoses inflatsiooniga indekseeritud riigivõlakirjadega).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/