Väärtpaberistamise puhul esindab keegi – tavaliselt pank, harvem ka riskifond – väärtpaberistatud väärtpabereid väljaspool lepingus kokkulepitud kohustusi. Seda tehakse näiteks nii, et asutus ostab vajadusel väärtpaberistamise väärtpaberid ja lisab need oma portfelli. Selliseid oste täheldati sageli subprime-kriisi ajal, sest laenu andvad pangad soovisid vältida krediidiriski. – Riskifondid olid mures, et äkki müüdud väärtpaberid ei kaotaks liiga palju väärtust, kui fond ise oli võtnud riskipositsiooni kõnealuste väärtpaberite suhtes – mis olid väärtuslikud ja kaetud esmaklassiliste hüpoteekide või liisingutega, mida teenindati probleemideta. Sellistel juhtudel oli ostmine ja seega hinna stabiliseerimine sageli odavam kui suure kahjumi mahakandmine (high wirte-off). – Vt Puuduv kapitalism, Krediidikvaliteedi parandamine, Arenguprotsess, iteratiivne, Rahaturufondide konstantse puhasväärtusega, Vahendamine, Repatrieerimisvõimalus, Tagasivõtmise klausel, Varajane tagasimaksmine, Struktureeritud investeerimisvahend, Väärtpaberistamise struktuur, Eriotstarbeline konsolideerimisvahend.
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/