Arvestades ELi liikmesriikide raskusi, eriti seoses riskikriisiga – Euroopa Majanduspiirkonna liige Island tuli Rahvusvahelise Valuutafondi abil päästa riigi pankrotist; Kreeka suudeti 2010. aasta kevadel päästa riigi pankrotist ainult euroala liikmete ja Rahvusvahelise Valuutafondi abiga – tehti ettepanek luua Euroopa jaoks Rahvusvahelise Valuutafondi sarnane asutus, võib-olla esialgu euroala jaoks, kuid seejärel ka kogu ELi jaoks. – Eeliseks peetakse asjaolu, et erinevalt ELi komisjonist võib ELFi tõsiselt ähvardada finantssanktsioonidega (võib kehtestada finantssanktsioone) ja seega sundida probleemseid liikmeid läbi viima aegunud struktuurireforme. Siiani on Rahvusvaheline Valuutafond alati oma finantsabi tagasi võtnud, hoolimata tagajärgedest, kui valitsused keelduvad ettenähtud majandusreformide elluviimisest. ELF peaks olema sarnaselt halastamatu. EL annab endale ELFi abil selged eeskirjad kriisiohjamiseks. Kõik finantsturgudel teaksid, mida oodata. See oleks palju parem kaitse spekulatiivsete rünnakute vastu kui kiiruga koostatud abipaktid kriisiriikidele. – Teisest küljest on ELi lepingus selgelt sätestatud, et iga riik vastutab oma võlgade eest. Võlgnevusriikide suhtes on asutamislepingus sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, mida tuleb rangelt rakendada. Kriitikud näevad majandus- ja rahaliitu kui varjatud algust üleeuroopalisele eelarve tasakaalustamisele. See oleks väga kallis, sest see looks valed stiimulid ja puudujäägiga riigid, kes usaldavad ühenduse abi, vaevalt et muudaksid oma käitumist (moraaliriski probleem). Sest nad võisid loota sellele, et on olemas rahakogum, millest nad saavad raskuste korral raha võtta. Lõppkokkuvõttes peaksid eelarvedistsipliini järgivate riikide maksumaksjad vastutama teiste riikide eest, kes elavad üle oma võimete. Lisaks majanduslikule kahjule võib see avaldada laastavat mõju ka rahva toetusele ELile (“Euroopa – mitte nii!”), eriti kui päästepakett muutub poliitiliseks väljapressimiseks (võimalik riiklik väljapressimine) ja valmisolekuks kasutada vägivalda tänavatel (eelproovi andsid meeleavaldused, rahutused ja üldstreigid 2010. aastal suure võlakoormusega Kreekas). – Ilmselgelt ei ole vaja uut asutust, vaid stabiilsuse ja kasvu pakti ranget järgimist. Vastasel juhul on liiga suur oht, et euroala võlakoormusega riikide jaoks purunevad kõik tammid. Pealegi oleks EMK põhiseaduse kohaselt järjekordne korraldusjaam, kus täitevvõim saab ilma seadusandja kontrollimiseta määrata kurssi. Asjaolu, et Saksamaa Bundesbanki hallatavad Saksa kullavarud antakse üle EMFile, viitab selgelt ühisele koormuse jagamisele, mis oli ELi lepingus sõnaselgelt välistatud. – Tõsi, paljud näevad Euroopa Valuutafondi sisuliselt juba loodud Euroopa stabiilsusmehhanismi loomisega. – Vt hirm, perversne, ostud, keskpangandus, päästmine, süüdistada, ClubMed, puudujäägi rahastamise keeld, eurovõlakirjad, ühine, Euroopa finantsstabiilsusvahend, Euroopa rahaliit, põhimõtteline viga, EKP langus, kuldreservid, Saksa, Kreeka kriis, vastastikune surve, Helleno kirev, Islandi pangalõks, viimase abinõuna, palgapoliitika, koordineeritud, moraalne oht, poliitikaklamber, poliitiline maksejõuetus, päästeprogramm, riskivõtjad, lõplik, tagasisidemehhanism, varivalitsus, seitsmeprotsendiline piirang, solidaarsus, finants, blokeeritud konto, riigivõlg, mõju, stabiilsuse ja kasvu pakt, ülekandeliit, ümberjagamine, keskpanga poolt esilekutsutud, jõukuse maks, võla stiimul, lepingu täitmine, kasvuvõla fakt, ajalooline, majandusvalitsus, Euroopa, zombipank, sundvõõrandamine.. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2010. aasta novembri kuuaruanne, lk 11 f. (kriisiohjamismehhanismid peavad põhinema usaldusväärsetel konsolideerimispüüdlustel võlgnikriikides), Deutsche Bundesbanki 2013. aasta augusti kuuaruanne, lk 71 jj. (uued otsused puudujäägimenetluste kohta).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/