2011. aasta alguses sai Eestist seitsmeteistkümnes Euroopa Rahaliidu liige. Sellele eelnes äge arutelu. EKP oli Eesti ennetähtaegse ühinemise vastu. Pärast kinnisvaramulli lõhkemist oli riik langenud majanduslangusesse; majandustoodang langes 2009. aastal peaaegu neljateistkümne protsendi võrra ja inflatsioonimäär oli tõusnud üle kümne protsendi. Riik, kus elab vaid 1,7 miljonit elanikku, vabastati euro kasutuselevõtuga vahetuskursiriskist oma tähtsamate kaubanduspartnerite Rootsi, Soome ja Saksamaa suhtes. See omakorda pidi tooma kaasa rohkem välisinvesteeringuid ja suurema stabiilsuse riigi majandusele, sest euro kaotas hirmu Eesti krooni (EEK) devalveerimise ees. Loomulikult oli EEK alates selle kasutuselevõtust 1992. aastal seotud esmalt Saksa marga ja seejärel euroga. Selles osas oli Eesti juba enne Euroopa rahaliiduga liitumist seotud. – Vt loobumisleping. – Vrd EKP 2011. aasta jaanuari kuubülletään, lk 17 jj (üksikasjalik esitlus; tabel võrreldavate näitajatega euroala/Eesti; hinnang Eesti edasise olukorra kohta), EKP 2011. aasta veebruari kuubülletään, lk 17 jj (Eesti finantssektor; ülevaated), EKP 2010. aasta aruanne, lk 142 (palju teavet ja andmeid Eesti ühinemise kohta).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/