1865. aastal Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Kreeka ja Šveitsi (alates 1868. aastast liitus Kreeka ja alates 1889. aastast Rumeenia, samuti Austria, Bulgaaria, Venezuela, Serbia, Montenegro, San Marino ja Paavstiriik) vahel sõlmitud lepinguline kokkulepe (Convention Monétaire), mille kohaselt ringlusse lastakse ühtsed kuld- ja hõbemündid – peenraha, – kuju, – kaal ja – lubatud veapiirid. Samal ajal kohustusid liikmed üksteise liidu münte vastu võtma. – Mitmed teised riigid Euroopas ja Ameerikas vermimisliidu reeglite kohaselt, kuid ilma et nad oleksid saanud selle lepingu ametlikeks liikmeteks. Esialgu oli eesmärgiks maksetehingute lihtsustamine, ühine müntide ringlus ja vahetuskursi kõikumise kõrvaldamine; maailma ühtset valuutat peeti kaugeks eesmärgiks. – Liit, mis lahkus 1926. aastal Belgia väljaastumisega, on tänapäeval Euroopa rahaliidu eelkäija, mis algas 1. jaanuaril 1999, mil ühisraha oli euro. – Vt Lator, Mündiliit, Skandinaavia, Mündilepingud.
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/