Becket’i efekt

Asjaolu, et teatud ülesannete lahendamiseks loodud (rahvusvahelise; rahvusvahelise) organi liige tegutseb põhimõtteliselt ühise eesmärgi huvides ja vaevalt oma (riikliku; rahvusliku) omakasu järgi. – Seda eelkõige seoses EKP nõukoguga, kus algselt kardeti, et riikide keskpankade presidendid õõnestavad seal EKP poliitikat – võimalik, et liitude kaudu. – Nimi tuleneb Thomas Becketist (1117-1170), kes esindas esimesena Henry II lordkantslerina Inglismaa kuninga huve kiriku vastu. Canterbury peapiiskopiks ülendatuna kaitses ta nüüd kiriku asju krooni vastu. Seetõttu lasi kuningas ta 29. detsembril 1170 Canterbury katedraalis toimunud õhtujumalateenistusel mõrvata; paavst Aleksander III pühitses ta juba 1173. aastal ja määras 29. detsembriks mälestuspäeva. Sel päeval on Thomas Becket loetletud ka oikumeenilises pühakute entsüklopeedias. – Vt EKP protokollid, avaldamine, EKP nõukogu, tegutsemisvalmidus, istumisvaidlus, lõunarinne.

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/

Zitieren

Merk, G. (Hrsg.): „Becket’i efekt“. In: Finanz- und Wirtschaftslexikon. https://www.gerhardmerk.de/becketi-efekt/ (Stand: 09.09.2022).

Die von Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk begründete Sammlung wird seit Herbst 2014 von Professor Dr. Dr. h.c. Eckehard Krah redaktionell fortgeführt und um neue Begriffe ergänzt. Sollten Sie Fehler entdecken oder sonstige Hinweise haben, schreiben Sie an: info@ekrah.com