Baasraha mõju; negatiivne toodangu mõju

Rohkem raha eraisikute käes võib panna neid end jõukamana tundma ja seega rohkem nõudma. – Ülemaailmse konkurentsi tõttu ei saa ettevõtted vaevalt tooraine kõrgemat hinda oma müügihindadesse üle kanda, kuid nad ei saa ka kõrgemat palka maksta. Hinnatõus – eriti energia puhul – vähendab seega tegelikke sissetulekuid ja kasumeid. Sellisel viisil tekkinud toodangu ja tööhõive vähenemine mõjutab üksikuid majandusi erinevalt. – Vt Balassa-Samuelsoni efekt, globaliseerumine, inflatsiooni vähendamine, naftahind, inflatsioonikompensatsioon, ostujõu kompenseerimine, palgahinnaspiraal, tootmispotentsiaal, konkurentsivõime, teise ringi mõju. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2005. aasta jaanuari kuuaruanne, lk 21 f.

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/

Zitieren

Merk, G. (Hrsg.): „Baasraha mõju; negatiivne toodangu mõju“. In: Finanz- und Wirtschaftslexikon. https://www.gerhardmerk.de/baasraha-moju-negatiivne-toodangu-moju/ (Stand: 09.09.2022).

Die von Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk begründete Sammlung wird seit Herbst 2014 von Professor Dr. Dr. h.c. Eckehard Krah redaktionell fortgeführt und um neue Begriffe ergänzt. Sollten Sie Fehler entdecken oder sonstige Hinweise haben, schreiben Sie an: info@ekrah.com

4 Seitenaufrufe dieser Seite