Keskpankade ja järelevalveasutuste keeles, viidates nõrga tuluvõimega asutustele. Reeglina kasutatakse intressimarginaali (ka intressimarginaal), mis näitab asutuse poolt laenudelt nõutava intressimäära ja panga poolt refinantseerimise eest makstava intressimäära vahet. – Saksamaal oli intressimarginaal veel umbes 1995. aastani kaks protsenti; 2012. aastaks langes see veidi alla ühe protsendi. See areng on tingitud erinevatest asjaoludest, nagu eelkõige: – konkurentsi suurenemine tänu dereguleerimisele, – tehniline areng, nagu internet, mis võimaldas ka ilma filiaalivõrguta pankadel saada laiaulatusliku juurdepääsu turule, – klientide varem väga tugeva lojaalsuse vähenemine, eriti Saksamaal, koos – tõendatavalt suurem hinnatundlikkus (see, mil määral toote hind mõjutab tarbijate käitumist), vähemalt finantsteenuste puhul. Lisaks sellele määratletakse liigset võimsust sel erijuhtumil sageli kui olukorda, kus panga laenude ja investeerimispoliitika tulemusena suureneb risk ilma vastava tulususe tõusuta. Järelevalveasutused suhtuvad asutuste nõrgale tulule murelikult. – Vt varade kvaliteedi kontroll, terviklik hindamine, asutus, problemaatiline, põhikapitali suhtarv, likviidsuskriisi plaan, likviidsusrisk, puhver, ko, riskikandevõime, stressitest. – Vrd. finantsstabiilsuse aruanne 2013, lk 52 jj (tulude nõrkuse analüüs; ülevaated).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/