Pidev, püsiv ja märkimisväärne hinnatõus, tõus börsidel, mida stimuleerivad vastavad ootused, eriti – aktsiaturgudel (aktsia [USA: stock] börsimull; siin jälle eriti noorte ettevõtete aktsiate puhul) – kinnisvara või – kaupade (väärismetallid, tulbid) või – seoses teatavate futuurlepingutega, näiteks nafta ja maagaasi futuuridega). Selle tulemuseks on, et kõnealuse vara turuhind liigub selle tegelikust väärtusest (hind, mis toimuks tavapärastes nõudluse ja pakkumise tingimustes) üha enam ülespoole. – Kuna see toob kaasa kapitali valesti jaotamise – raha ja seega ka tootmistegurid ei jõua enam parima vastuvõtja kätte (kõige soodsamalt jaotatud nappidele ressurssidele) -, siis peetakse spekulatiivseid mullidele õigustatult majandusele kahjulikuks. Reeglina ei saa neid aga ei järelevalvemeetmetega ega keskpangapoliitika vahenditega läbi lüüa, eriti kuna isegi keskpank tunneb mulli sageli alles siis ära, kui see on juba lõhkenud. Nagu finantsajalugu näitab paljude näidetega, ei heiduta peaaegu palavikulise ootusega investoreid turul miski ega keegi (reegel on: nii kaua, kuni muusika mängib, tuleb tantsida). Isegi kui keskpank suudaks spekulatiivsed mullid kahtlemata reaalajas avastada ja peatada edasised laenurahastatud ostud, kehtestades väga kõrgeid intressimäärasid, tuleb meeles pidada, et kõrge intressimäärade tase pidurdab paratamatult kõiki investeeringuid ja pärsib seega tehnilist arengut. – On empiiriliselt tõestatud, et mis tahes vara mullid põhjustavad kodumajapidamiste säästude likvideerimist ja ettevaatamatut võlakohustuste võtmist. Seetõttu võib spekulatiivse mulli lõhkemisel tekkida majanduslangus. Põhjuseks on see, et pangad kannavad kahjumit, sest paljud investorid ei suuda oma kohustuste rahastamiseks võetud laene tagasi maksta. Selle tulemusel on institutsioonid laenude andmisel ülemääraselt vastumeelsed. – Finantsajalugu õpetab ka seda, et seni kulub aktsiaturgudel ja kinnisvarasektoris mulli tekkimisest kuni selle lõhkumiseni viis kuni kümme aastat. – Vt müügipaanika, aktsiamull, kiirendi, finants, algoritmiline kauplemine, ülesostmine, keskpank, karuturg, tsükliline, mull, ehitusmaa, buum-puhangutsükkel, aktsiaturgude palavik, aktsiaturgude sentiment, koristamine pärast, krahh, dotcom-mull, taastumine, lühiajaline, eufooriafaas, finantseerimine, hasartmänguefekt, pulliturg toidab pulli, kõrgelennuline, tagantjärele, kinnisvaramull, Jackson Hole’i konsensus, lühinägelikkus, vastu tuult, lühikeseks müügi keeld, Martini põhimõte, turukäsitlus, keskpank, massiline müük, piimatoodete pulliturg, madal intressimäär, ülekaubandus, paaniline müük, ralli, tagasiside, tõus, väljamüük, spekulatiivne mull, free rider, tulbikrahh, üleeksponeeritus, üleküllus, põhjendamatus, varamull, intressimäära stimuleerimine, tagasiminek. – Vrd EKP 2004. aasta septembri kuubülletään, lk 22 jj (koos oluliste kirjandusviidetega), EKP 2010. aasta novembri kuubülletään, lk 75 jj (varahinnamullid; ülevaated; arvukad kirjandusviited).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/