Bitcoins lühendina BIC ja ilma mitmuseta (nii ka saksa keeles)

2009. aasta jaanuaris kasutusele võetud internetimaksete süsteem. Põhimõtteliselt võib igaüks Bitcoini kogukonnaga liitudes osaleda. Igaüks, kes soovib seejärel Bitcoine võrgurahana kasutada, peab paigaldama oma arvutisse või nutitelefoni nn rahakoti. Rahakott on nii-öelda digitaalne rahakott, milles hoitakse virtuaalset krediiti. – Bitcoine nimetatakse ka krüptovaluutadeks, sest kõik tehingud on krüpteeritud ja seetõttu on raske jälgida, kes kellele ja kui palju raha maksab. – Föderaalne finantsinspektsioon (BaFin) on BICi õiguslikult siduvaks klassifitseerinud kui arvestusühikute vormis finantsinstrumente vastavalt Saksa pangandusseaduse (KWG) paragrahvi 1 lõike 11 esimesele lausele 1. Need on välisvaluutaga võrreldavad ühikud, mis ei ole seadusliku maksevahendina väljendatud. Siia kuuluvad väärtuseühikud, millel on ringtehingutes eraisikute maksevahendi funktsioon, samuti mis tahes muu asendusvaluuta, mida kasutatakse maksevahendina mitmepoolsetes arveldussüsteemides eraõiguslike kokkulepete alusel. Keskne emitent ei ole siinkohal oluline. – BIC-id ei ole e-raha makseteenuste järelevalve seaduse (Zahlungsdienste-Aufsichtsgesetz, ZAG) tähenduses, sest ükski BIC-ide emitent ei kehtesta BIC-id, mis kehtestaks nõude enda vastu. See on erinev digitaalsete valuutade puhul, mille taga on keskne asutus. BTC-d ei ole ka seaduslikud maksevahendid ja seega ei ole nad ei valuutat ega pangatähti ega münte. BIC-ide äriline käitlemine võib siiski kaasa tuua Saksamaa pangandusseaduse (KWG) kohase loanõude. Kui seda luba ei anta, võib see olla KWG § 54 alusel kriminaalkuritegu. Seevastu BICi kasutamine sularaha asendusvaluutana või seadusliku maksevahendina seaduslikus maksevahendis osalemiseks ei ole tegevus, mis nõuab litsentsi. Samuti ei nõua BICi kaevandamine iseenesest litsentsi, sest kaevandaja ei väljasta ega paiguta BICi ise. Kaevandatud või omandatud BICide müük või ostmine ei nõua samuti litsentsi. Muude asjaolude ilmnemisel võib siiski tekkida kohustus hankida luba. See kehtib juhul, kui BIC-e ei otsita, osteta või müüakse mitte ainult selleks, et osaleda olemasoleval turul, vaid kui selle turu loomiseks või säilitamiseks antakse eriline panus. Täiendava teenuse elemendi tõttu on tegemist siis omakaubandusega, mis on KWG § 1 lõike 1a punkti 4 kohaselt loakohustuslik. See kehtib näiteks juhul, kui üksus reklaamib turul, et ta ostab või müüb regulaarselt BICi. Teine näide on kaevandamisbasseinid, mis pakuvad kaubanduslikult tulude osakaalu kaevandatud ja müüdud BIC-ist, kui kasutaja loovutab arvutusvõimsuse. – BIC-i ja sarnaste võrgurahasüsteemide eeliste ja puuduste kohta on avaldatud palju artikleid. – 2014. aasta veebruaris läks pankrotti BICi suurim kauplemisplatvorm, Jaapani Bitcoini vahetusplatvorm Mt. Gox. Peamiseks põhjuseks oli 750 000 BIC-i kaotamine klientidelt, samuti 100 000, mida Mt. Gox oma portfellis hoidis, varguse tõttu. Ka Kanada bitcoin-pangast Flexcoin varastati BIC umbes 430 000 euro väärtuses ning ka see teenusepakkuja sulges selle tulemusena oma bitcoin-panga. – Vt makseviisid, innovatiivsed, Linden Dollar, PayPal, Quickgeld, regionaalraha, arveldusraha – Vrd BaFini 2013. aasta aruanne, lk 59 f. (Bitcoins on finantsinstrument vastavalt pangandusseaduse § 1 lõikele 11; kui need muutuvad kauplemise objektiks, siis on selleks vaja luba).

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/