Järelevalveasutus jälgib teatavaid tehinguid (ülemaailmsel; globaalsel) finantsturul, mis ei ole seaduslikult tema kontrolli all, reguleerides tema järelevalve alla kuuluvate asutuste vastavaid tehinguid. – Näiteks nõuavad paljud järelevalveasutused väga konkreetseid hoiatavaid tagatisi või muid piiravaid tingimusi nende järelevalve alla kuuluvate pankade tegevuse suhtes offshore-finantskeskustes. See muudab kodumaiste pankade jaoks sellise tegevusega tegelemise ebasoodsaks ja seetõttu ei ole neil lubatud seda teha. Kaudselt saab offshore-finantskeskusi sel viisil osaliselt kuivatada, eriti kui järelevalveasutused teevad tihedat rahvusvahelist koostööd. – Teine näide on pankade poolt riskifondidele antud laenud. Pangandussektorist riskifondidesse suunduva kapitali sissevoolu saab suunata spetsiaalsete järelevalve-eeskirjade kehtestamisega. – Vt pangandusjärelevalve, Euroopa, pangandusregulatsiooni paradoks, finantsstabiilsuse foorum, rahapesuvastane töökond, kontaktgrupp, kõrge riskiga riigid, regulatiivne surve, varipangandus, varipanganduse reguleerimine. – Vrd BaFini 2004. aasta aruanne, lk 32, lk 43 (ülevaade erinevatest asutustest).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/