Tööjõu tootlikkus

Üldiselt on tootmise tulemus antud tööjõusisendi puhul. On olemas erinevaid mõõtmismeetodeid. Keskpangad arvutavad tavaliselt: sisemajanduse koguprodukt püsivhindades, mis jagatakse töötajate arvuga või töötatud tundide arvuga. EKP jälgib pidevalt tööjõu tootlikkust kahe samba põhimõtte raames ning arvutab ja statistiliselt kajastab seda kui lisandväärtust töötaja kohta. – EKP arvutustes jaguneb tööviljakus – füüsilise kapitali kasvuks (kapitali süvenemine), – teguri töö kvaliteedi kasvuks ja – tegurite kogutootlikkuse (TFP) kasvumääraks; see on spetsiaalselt hinnatud teguritest sõltumatu tehnilise progressi mõõt, mis käib käsikäes kõigi sisenditegurite kasutamisega, näiteks tootmise elektrifitseerimisega (kehaväline tehniline progress; nimetatakse ka eksogeenseks ja autonoomseks tehniliseks progressiks): leiutised ja avastused, mis ei tulene [otseselt] tootmisprotsessist). – Vt hüvitised inimese kohta, tööjõukulud, tööturu paindlikkus, tööjõu tootlikkus, tööjõupotentsiaal, kapitali süvenemine, sidekulud, palgadiferentatsioon, välismaale viimine, tootlikkus, tunnitootlikkus. – Vt lisa “Euroala statistika” vastavas EKP kuubülletäänis, rubriik “Hinnad, toodang, nõudlus ja tööturud”, alajaotus “THHI, muud hinna- ja kulumõõdikud”. (majandustegevuse lõikes), EKP kuubülletään, oktoober 2005, lk 52 jj (õpiku esitlus; ülevaated), EKP 2006. aasta aprilli kuubülletään, lk 45 jj (arvud arengute kohta alates 1981. aastast üksikutes sektorites), EKP 2006. aasta oktoobri kuubülletään, lk 55 (tööviljakuse arengu prognoos kuni 2050. aastani); EKP 2007. aasta aprilli kuubülletään, lk 45 jj. 92 f. (struktuuripoliitilised meetmed ja nende mõju tootlikkusele ja tööhõivele), EKP 2008. aasta jaanuari kuubülletään, lk 51 jj (arengusuundumused; sektoripõhised andmed; ülevaated), lk 67 jj (üksikasjalik esitlus). lk 71: ülevaade tööjõu tootlikkuse arengust alates 2002. aastast üldiselt ja sektorite kaupa), EKP 2008. aasta juuni kuubülletään, lk 76 jj (tööjõu tootlikkuse arengu võrdlus euroala ja USA vahel 1995-2007; ülevaated), EKP 2009. aasta detsembri kuubülletään, lk 86 jj. (tööjõu tootlikkuse areng alates 1999. aastast; ülevaated, ka võrdlused USAga), EKP 2010. aasta juuli kuubülletään, lk 34 f. (tööjõu tootlikkuse areng euroalal alates 2008. aastast), EKP 2011. aasta jaanuari kuubülletään, lk 84 jj. (tegurite tootlikkus üksikutes euroala liikmesriikides; ülevaated; viited), Deutsche Bundesbank 2012. aasta aprilli kuubülletään, lk 25 f. (hinnang tööjõu tootlikkuse kohta kuni 2020. aastani).

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/