Tööjõu nõudlus

Tööstusriikides on empiiriliselt tõestatav positiivne korrelatsioon majanduskasvu ja tööhõive vahel. Kui reaalne majanduskasv on suurem kui kaks protsenti, suureneb tööhõive järgmisel aastal tavaliselt umbes poole protsendi võrra, kuigi see ei jaotu ühtlaselt kõigis sektorites. EKP jälgib seda arengut kahe samba põhimõtte raames. – Vt tööjõupotentsiaal, tööturu paindlikkus, töötuse määr, Balassa-Samuelsoni efekt, naiste tööhõive määr, välismaale viimine, töötuse miinimumpalk, Phillipsi teoreem, töökuulutuse indeks, tunnitootlikkus, majanduskasvu ja tööhõive seos, konkurentsivõime, rahvusvaheline, sisseränne. – Vrd EKP 2007. aasta jaanuari kuubülletään, lk 67 jj (üksikasjalik, õpikukirjanduslik esitlus paljude ülevaadetega), Deutsche Bundesbank 2007. aasta jaanuari kuubülletään, lk 40 jj (tööjõunõudlus majandustsüklis), EKP 2007. aasta aprilli kuubülletään, lk 40 jj (tööjõunõudlus majandustsüklis), EKP 2007. aasta aprilli kuubülletään, lk 40 jj. 51 jj (tööhõive valdkondlik areng euroalal alates 1991. aastast; ülevaated), EKP 2007. aasta novembri kuuaruanne, lk 56 jj (töötuse statistika eripära; oluline teave uuringutehnikate kohta), Deutsche Bundesbank 2007. aasta novembri kuuaruanne, lk 56 jj (töötuse statistika eripära; oluline teave uuringutehnikate kohta), Deutsche Bundesbank 2007. aasta novembri kuuaruanne, lk 56 jj. 53 (statistika ümberarvestamine), EKP 2008. aasta jaanuari kuubülletään, lk 88 f. (tööprotsesside üha suurenev ümberpaigutamine välismaale toimub madala kvalifikatsiooniga töötajate arvelt kodumaal; ülevaade; viited), EKP 2008. aasta juuli kuubülletään, lk 58 jj. (varasemad ja tulevased arengud; meetmete mõju rahapoliitikale, ülevaated), EKP 2008. aasta septembri kuubülletään, lk 80 jj (tööhõive areng alates 1987. aastast; jaotused; ülevaated), ), EKP 2008. aasta novembri kuubülletään, lk 75 jj. (üksikasjalik, õpikupõhine esitlus; palju ülevaateid), Deutsche Bundesbanki 2008. aasta detsembri kuuaruanne, lk 44 f. (paindlikkuse tähtsuse kohta tööturul), EKP 2008. aasta aruanne, lk 77 jj. (tööjõunõudlus finantskriisi ajal; ülevaated), Deutsche Bundesbanki 2009. aasta aprilli kuuaruanne, lk 17 jj (siin ka miinimumpalga probleem), Deutsche Bundesbanki 2010. aasta oktoobri kuuaruanne, lk 62 f. (Saksamaa ja USA võrdlused; ülevaated), EKP 2011. aasta märtsi kuuaruanne, lk 90 jj. (Tööturu liikuvus euroalal; palju ülevaateid), EKP 2011. aasta detsembri kuuaruanne, lk 16 jj (Tööturu liikuvuse võrdlus ELi riikides; ülevaated), EKP 2012. aasta detsembri kuuaruanne, lk 81 jj (Tööturg euroalal alates 2006. aastast; ülevaated; viited), EKP 2013. aasta augusti kuuaruanne, lk. 74 jj (tööturg finantskriisi ajal; palju ülevaateid; võrdlused EMU/USA), EKP kuubülletään, november 2013, lk 82 jj (tööjõus osalemine EMUs alates 2000. aastast mitme kriteeriumi lõikes; sarnased mustrid kõigis EMU riikides; palju ülevaateid).

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/