Sisemine paindlikkus

Majandus- ja rahaliidu puhul nõue, et üksikutes osalevates riikides peavad olema olemas mehhanismid (osade süsteem, mis toimivad ja tegutsevad koos nagu masin), et pehmendada tasakaalustamatust või tagada üldjoontes ühtlane areng võrreldes teiste liikmesriikidega. – Kui riigi makromajanduslikud andmed halvenevad (näiteks tootlikkus, tööhõive, palgad, kaubandustingimused, riigivõla koormus jne) ja selle kaupu toodetakse suhteliselt kõrgete hindadega, st kui riigi konkurentsivõime väheneb, siis väldivad investorid seda riiki ja selle elanikud lähevad üle teisele valuutale. Probleemse riigi valuuta vahetuskurss langeb. Langev vahetuskurss toimib signaalina, et muuta tingimusi, mis selle olukorra tekkimiseni viisid. – Majandus- ja rahaliidus puudub selline häiresignaal, sest euro on kõikides osalevates riikides kasutusele võetud ühisraha. Seetõttu peavad üksikud liikmed oma riigi jaoks seadusega välja töötama ja vajaduse korral algatama meetmed, mis teenivad selle riigi kriitilise arengu õigeaegset korrigeerimist. Nende hulka kuuluvad eelkõige riigivõla piiramine, loobumine luksuslikest sotsiaaltoetustest, nagu pensionile minek (pensionile jäämine) alates 58. eluaastast, pädevad riigiasutused (pädev ja tõhus avalik haldus) ning sotsiaalkindlustussüsteemi kehtestamine. Olulised on ka järgmised: pädevad ja tõhusad organiseeritud asutused, eelkõige maksuhalduse osas, tööturu paindlikkuse edendamine, konkurentsi edendamine, soodustuste parandamine hüvitissüsteemides, avaliku sektori toetus teadusuuringutele ja revolutsiooniliste leiutiste arendamisele. – Siiski on selgunud, et paljudes majandus- ja rahaliidu liikmesriikides ei ole selliseid samme piisavalt algatatud või isegi kavandatud, sest need on väga ebapopulaarsed ja maksavad tavaliselt poliitikutele hääli. Hoolimata sellest, et ELi leping välistab päästepaketi, tugineti lõpuks teiste liikmete abile – ja see juhtus esimest korda Kreeka kriisi ajal. – On küsitav, kas Euroopa poliitiline liit kõrvaldaks need vastuolud ja praeguse majandus- ja rahaliidu nõrkused; igal juhul tuleks muuta aluslepingu põhielemente. Poliitiline liit saab aga – kui üldse – alles paljude aastate pärast tekkida, sest kõikides osalevates riikides on põhiseaduslik menetlus pikk ja keeruline. Juba sel põhjusel ei ole see sobiv vahend majandus- ja rahaliidu kriisi vastu võitlemiseks. – Ei ole võimalik mööda minna meetmetest, mis on suunatud ühise majandusarengu, st sisemise paindlikkuse tagamisele. – Vt keskpankade päästmine, pankade päästmine, basooka, süüdistamine, viimase abinõu ostja, puudujäägi rahastamise keeld, disfunktsionaalsus, valuutapiirkonnaga seotud, ühe hääle põhimõte, eurovõlakirjad, ühine, Euroopa finantsstabiilsusvahend, Euroopa rahaliit, fundamentaalne viga, euromaksja, EKP kukkumine, finantssolidaarsus, garantii, rahapomm, rahapõld, rahapõld, rahaturuoperatsioonid, viimase instantsi laenuandja, valitsus Garanteeritud võlakirjad, valitsuste spreadid, vastastikune surve, Itaalia meetod, KaldorHicksi kriteerium, palgapoliitika, koordineeritud, moraalne oht, plaan C, poliitika sulgemine, poliitika viivitus, tagasimakseideoloogia, varivalitsus, valitsusvõlakirjade intressimäära piiramine, keskpankade poolt inspireeritud, võla tagasimaksmise pakt, Euroopa, turvavõrk, globaalne, ühtne likviidsuse põhikontuur, stabiliseerimismehhanism, Euroopa, stabiilsuse ja kasvu pakt, stabiilsusfond, Euroopa, reservkrediit, ülekanne, varjatud, ülekandeliit, ümberjagamine, keskpangast tulenev, võla ja tootlikkuse seos, majanduskasvu ja võla fakt, ajalooline, valuutapiirkond, optimaalne, kahesuunaline võimalus.

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/