Võlapidur (võla piirmäär)

Üldiselt uue valitsemissektori võla piiramine. Pärast 2001. aasta rahvahääletust oli Šveits esimene riik maailmas, kes kehtestas föderaalpõhiseaduses (artikkel 126) võlapiduri, mida on siiani järgitud. – Tulude ja valitsemissektori kulude sidumine selliselt, et tulude summa, millele lisandub teatav protsent, määrab maksimaalse lubatud kulutuse; mõnikord nimetatakse ka kulude ülempiiriks (lagi = prantsuse keeles ülempiir; kulude ülempiir). – Pikemaajalise planeerimise puhul tuleb kavandada ka “nähtamatuid” koormusi riigieelarvele, näiteks garantiide võtmine. – Saksamaal 2009. aasta juunis tehtud põhiseaduse muudatus (artikkel 143d), mille kohaselt – liidumaa valitsus piirdub alates 2016. aastast uute laenude võtmisel maksimaalselt 0,35 protsendiga sisemajanduse koguproduktist ja – liidumaad ei tohi alates 2020. aastast majanduslikult normaalsetel aegadel üldse uusi laene võtta. – 1. märtsil 2012 lepiti ELi tippkohtumisel kokku ka siduvas võlapiduris kõigi liikmesriikide jaoks alates 2013. aastast; ainult Ühendkuningriik ja Tšehhi Vabariik keeldusid selle kokkuleppega nõustumast. – Vt kulutuste piiramine, avalik, väljumisstrateegia, fiskaalreferendum, finantsturgude stabiliseerimisagentuur, eelarve eelhääletus, Euroopa, laenude külmutamine, madalate intressimäärade poliitika, stabiilsuse ja kasvu pakt, eelarveraamistik, valamifondi, põhiseaduse artikkel üks. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2010. aasta oktoobri kuuaruanne, lk 88 f. (kriitilised seisukohad Saksamaa võlapiduri kohta), EKP 2010. aasta aruanne, lk 83 jj (eelarve konsolideerimise kulud ja kasu; viited), Deutsche Bundesbanki 2011. aasta mai kuuaruanne, lk 74 f. (õiguslik olukord; kvantitatiivsed hinnangud), Deutsche Bundesbanki 2011. aasta augusti kuuaruanne, lk 79 (tulude ja kulude loetelu aastani 2015 vastavalt vastuvõetud võlapidurile), Deutsche Bundesbanki 2011. aasta oktoobri kuuaruanne, lk 79 (tulude ja kulude loetelu aastani 2015 vastavalt vastuvõetud võlapidurile). 15 jj (üksikasjalik esitlus; palju statistikat; rakendusprobleemid; lahtised küsimused), Deutsche Bundesbank 2011. aasta novembri kuuaruanne, lk 73 (kriitilised märkused tsüklilise komponendi kohta), Deutsche Bundesbank 2012. aasta veebruari kuuaruanne, lk 70 f. (uue võla põhiseadusliku piirmääraga seotud kindlusvaru on oluline), EKP 2013. aasta veebruari kuuaruanne, lk 81 jj (üksikute määruste ulatus ja tähtsus; üksikasjalik esitlus; palju ülevaateid).

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/

Comments

So empty here ... leave a comment!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Sidebar