Väärtpaberistamise struktuur

Pank, mida selles kontekstis nimetatakse sageli laenu algatajaks või laenu andvaks pangaks, – seob suure hulga krediidisuhteid koondisse (portfelli), – eraldab krediidiriski krediididerivatiivide abil enne selle edasiandmist investoritele – suuremates pakettides (koondid; paketid). Enne seda – annab laenu andev pank krediidiriskid üle sõltumatule eriotstarbelisele ühingule (SPV, ka: conduit). Seega on portfelli krediidirisk eraldatud laenupakkujast. Erinevalt tõelise müügi väärtpaberistamisest ei toimu aga nõuete otsemüüki eriotstarbelisele äriühingule, vaid võrdlusvarad jäävad laenu algselt väljastava panga bilanssi. Selle asemel omandab investor nüüd eriotstarbelise ühingu poolt emiteeritud võlaväärtpabereid (credit linked notes, CLN) ja võtab seega enda kanda võrdlusvarade krediidiriskid. Eriotstarbeline äriühing investeerib – tulu kapitaliturul investorile tehtavate maksete tagatisena. – Sihtotstarbelise ühingu poolt emiteeritud krediidiga seotud võlakirjade seeriaid struktureeritakse vastavalt veeuputuse põhimõttele (allutatuse põhimõte) seoses kahjumisosaluse järjekorraga, tavaliselt kolmel tasandil: esimene kahjumisosa, vahefinantseerimise osa ja kõrgema nõudeõiguse järguga osa. Sellest tulenevalt osaleb asjaomane seeria ainult siis võrdlusvarade kahjumis, kui kõik sellele allutatud seeriaid on ammendatud. Sellise väärtpaberistamise struktuuri kaudu saavutavad kõrgema reitinguga väärtpaberitehingud tavaliselt esimese klassi reitingut. – Riskide paigutamine, eriti järelevalveta vastaspooltega, nagu riskifondid üle kogu maailma, tähendab, et lõppkokkuvõttes ei ole enam teada, kellele need riskid lõppkokkuvõttes kuuluvad. Uute riskikandjate seas võisid tekkida ka kontsentratsiooniriskid, nagu näitas selgelt subprime-kriis ja sellele järgnenud finantskriis. See juhtub siis, kui hoitakse liiga ühekülgseid seisukohti. Deutsche Industriekreditbanki ja Sachsen LB puhul olid need lõpuks peaaegu eranditult ebapiisavalt tagatud väärtpaberid, mis pärinesid USA kodulaenudest. Võrdlusvarade ootamatu sünkroniseerimine vastavas portfellis viib siis väga kergesti šokini. – Vt varad, mittelikviidsus, buy-and-hold-praktika, tagasinõudmisklausel, laen versus paber, Diamond’i tees, väärtpaberistamine ühe algataja poolt, defeasance, equity kicker, esimese kahjumi tranche, krediididerivatiiv, krediidipikendus, krediitkaardi fiasko, mezzanine kapital, moraalne risk, originate-to-distribute strateegia, originaator, koond, reintermeerimine, ümberpakendamine, repatrieerimisvõimalus, tagasilöögiefekt, ühtne master likviidsuskontor, tranche thickness, true sale väärtpaberistamine, submarine effect, väärtpaberistamine, väärtpaberistamine, traditsiooniline, väärtpaberistamise paberite säilitamine, loovutamine. – Vrd Deutsche Bundesbank Monthly Report of April 2004, lk 27 jj, Deutsche Bundesbank Monthly Report of October 2005, lk 87 (Saksa pankade allutatud kohustuste emissioonid 1990-2004), BaFin Annual Report 2013, lk 89 jj (Saksa pankade väärtpaberistamise positsioonide kaupa).

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/