Väärtpaberistamine

Üldiselt mis tahes mittekaubeldavate varade muundamine kaubeldavateks väärtpaberiteks (mittekaubeldavate varade muundamine kaubeldavateks väärtpaberiteks.). – Pangad koondavad antud laenudest tulenevad nõuded võlaväärtpaberiteks, mis müüakse investoritele. – Pangad väljastavad sertifikaate välismaistele aktsiatele, mida ei ole noteeritud kodumaisel börsil, muutes need seega kodumaisel turul ja kodumaises vääringus kaubeldavaks (aktsiasertifikaat). – Väärtpabereid nõuete või kohustuste kohta emiteeritakse ja vahetatakse väljaspool panku. Sel viisil rahuldavad ettevõtted ja riigieelarved oma võlakapitali vajadust vähem pankadest laenamise teel. – Pangad ja selle funktsiooni täitjad loovutavad laenuvõtjate vastu olevad nõuded eriotstarbelisele ühingule (tue-sale väärtpaberistamine) või annavad kogu riski ostjatele üle, emiteerides krediidiga seotud võlakirju (sünteetiline väärtpaberistamine). Kuna selle tulemuseks on – riskide müümine ja riskide omandamine isegi rahvusvahelisel tasandil ja – pangad ei pidanud omama omakapitali allhanke alla antud nõuete eest, on just see väärtpaberistamise vorm järelevalveasutuste tähelepanu keskmes. – Teisest küljest tagab eriotstarbelise ühingu kaasamine, et väärtpaberistamise algataja maksejõuetuse korral on eriotstarbelise ühingu valduses olevad varad jätkuvalt kättesaadavad ja et maksed tehakse muutumatult, nii et väärtpaberistamise väärtpaberite omanikke nõuetekohaselt teenindatakse. Seega ei sõltu eriotstarbelise sihtasutuse emiteeritud väärtpaberite krediidikvaliteet algataja likviidsusest, mis põhimõtteliselt vähendab väärtpaberistamise väärtpaberite riski (suure hulga nõuete müük üksuse [algataja] poolt – kes kannab sellised nõuded oma äritegevuse käigus üle pankrotistunud eriotstarbelisele äriühingule [SPE] – viisil, mis kvalifitseerub tegelikuks müügiks [vs. pankrotipõhine müük]), mis vähendab väärtpaberistamise riski. tagatud laen] ja – on mõeldud teatud tulemuste saavutamiseks raamatupidamislikel eesmärkidel, samuti nõuete kaitsmiseks laenu algataja võlausaldajate nõuete eest, ja – võlaväärtpaberite emiteerimine ja müük SPE [emitendi] poolt kas erainvesteeringu või avaliku pakkumise raames, – mis rahuldatakse hiljem nõuetest saadud tuludest ja on tagatud nendega; – kui väärtpaberistamine on lõpetatud, voolavad vahendid väärtpaberite ostjatelt [investorid: tavaliselt pangad, kindlustusseltsid ja pensionifondid] emitendile ja – emitendilt laenu algajale. Kõik need tehingud toimuvad praktiliselt samaaegselt). – Vt puuduv kapitalism, aktsiatunnistus, Ameerika depootunnistus, varaga tagatud väärtpaberid, varaga tagatud väärtpaberid. Väärtpaberid – tagatud võlakohustused, Assignatiivid, börsivälised tehingud, krediidikvaliteedi parandamine, ostu ja hoidmise praktika, tagasivõtmisklausel, tagatud võlakohustused, krediidiriski vahetustehing, krediidiriski vahetustehing ruut, laenumüük, loan-for-paper, defeasance, diamond thesis, equity kicker, development process, iterative, first-loss tranche, joint securitisation group, loan securitisation, loan derivative, loan extension, credit card fiasco, KVV strategy, liquidity facility, mezzanine tranche, mittepangad, originate-to-distribute strateegia, PayGreen algatus, reintermeerimine, ümberpakendamine, eluasemehüpoteegiga tagatud väärtpaberid, portfellikindlustus, repatrieerimisvõimalus, tagasilöögiefekt, senior tranche, ühtne master liquidity conduit, tõeline müügialgatus, submarine efekt, toetus, tacit, väärtpaberistamine, traditsiooniline, väärtpaberistamise turg, väärtpaberistamise paberite säilitamine, väärtpaberistamise struktuur, pakkimise kunst, intressimäära külmutamine, eriotstarbeline äriühing. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2004. aasta septembri kuuaruanne, lk 84 jj (lk 86: tabel väärtpaberistamise riskikaalude kohta Basel II alusel), EKP 2005. aasta septembri kuuaruanne, lk 20 jj (seal ka [keeleliselt ebameeldivad] selgitused ja diagrammid laenude väärtpaberistamise kohta), Deutsche Bundesbanki 2006. aasta märtsi kuuaruanne, lk 38 jj; lk 56 jj), Deutsche Bundesbank 2006. aasta märtsi kuuaruanne, lk 38 jj; lk 56 jj. (seoses Basel IIga), Deutsche Bundesbanki 2006. aasta detsembri kuuaruanne, lk 82 jj (väärtpaberistamise positsioonide kohustuslik kapitalitagatis, lk 84: ülevaade väärtpaberistamise riskikaalu määramisest), EKP 2008. aasta veebruari kuuaruanne, lk 90 (ülevaade väärtpaberistamises osalevatest osapooltest), BaFini 2008. aasta aruanne, lk 55 (säilitamisnõuded), BaFini 2009. aasta aruanne, lk 154 jj. (Saksa pankade väärtpaberistamise positsioonide bilansiline väärtus 213 miljardit eurot 2009. aasta lõpus; ülevaade varaklasside kaupa), BaFini aastaaruanne 2010, lk 124 f. (uued regulatsioonid kapitali adekvaatsuse direktiivi järgselt), BaFini aastaaruanne 2011, lk 170 jj (väärtpaberistamise maht väheneb: lk 171: ülevaade väärtpaberistamise portfellidest tagatiste liikide kaupa, lk 172: tagatiste piirkondlik jaotumine), BaFini aastaaruanne 2012, lk 1. 154 jj. (ülevaated, ka tagatiste liikide kaupa), samuti BaFini vastav aastaaruanne, peatükk “Pankade, finantsteenuste pakkujate ja makseasutuste järelevalve”, EKP 2011. aasta oktoobri kuuaruanne, lk 79 f. (pankade väärtpaberistamised ja võlaväärtpaberite emissioonid alates 2000. aastast), EKP 2012. aasta jaanuari kuuaruanne, lk 73 jj. (väärtpaberistamiste statistiline katvus ja rahapoliitiline liigitus).

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/