Risk, ettevõtjaspetsiifiline risk ja risk, operatsioonirisk (operatsioonirisk)

Ettevõttes üldiselt ja eriti asutuses kõik sisemised ja välised häired, mis võivad takistada ettevõtet teenuste osutamisel ja põhjustada kahjusid. Peamised riskikategooriad on: – personal, sealhulgas juhtkond ja nõukogu, – organisatsioon laiemas mõttes, – kasutatav tehnoloogia ja – välised mõjud (risk, et inimlik eksimus või juhtimisvead, puudused kasutatavas tehnoloogias või organisatsioonis laiemas mõttes põhjustavad ootamatuid kahjusid). See puudutab nii sisemisi kui ka väliseid sündmusi). – Basel II kohaselt peab operatsioonirisk olema tagatud omakapitaliga, mis põhineb individuaalselt määratletud kriteeriumidel. Siiski on vaieldav, kas operatsiooniriske saab leevendada täiendava omakapitali abil. – Basel II kohaselt on asutused kohustatud mõõtma ka ettevõtetepõhist riski väga spetsiifiliste meetodite alusel. Vastavad mõõtmismenetlused on osa nüüdseks vastu võetud kapitali adekvaatsuse direktiivist. Täpsemalt on ette nähtud kolm menetlust, mille abil asutused saavad kindlaks määrata, kui palju omakapitali nad peavad vähemalt omama, et katta oma operatsiooniriski piisavalt. Need on – põhinäitaja meetod, – standardmeetod ja – täiustatud mõõtmismeetod (AMA). – Vt nakkuse mõju, defektid, nõuetekohane hoolsus, veatolerantsus, välkkrahh, äritegevuse järjepidevus, teabe tagamine, IT-riskid, kapitali adekvaatsuse direktiiv, katastroofirisk, riigirisk, turumudelipõhine lähenemisviis, mudelite töörühm, pandeemia, fantoomriskid, reitingusammud, õigusriskid, mainerisk, jääkrisk, risk, pangandusrisk, risk, isiklik risk, risk, risk, ettevõttekohane risk, riskikapital, majanduslik risk, riskikultuur, riski ja maksevõime hindamine, ettevõttekohane risk, riskide vältimise poliitika, elektririsk, süsteemirisk, tehnoloogiarisk, ülekanderiskid, käitumisrisk, kahjusündmus, videokonverents, hooldusaeg. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2001. aasta aprilli kuuaruanne, lk 28, Deutsche Bundesbanki 2004. aasta septembri kuuaruanne, lk 86 f. (operatsiooniriski käsitlemine Basel II alusel; ülevaade lk 87), EKP 2005. aasta jaanuari kuuaruanne, lk 54 (Basel II), BaFini 2004. aasta aruanne, lk 100 jj. (riskide mõõtmise menetlused praktikas; tegevusala AMA), BaFini 2005. aasta aruanne, lk 121 (taotlused AMA kasutamiseks), BaFini 2006. aasta aruanne, lk 1, lk 1, BaFini 2006. aasta aruanne, lk 1. 115 (SolvV selgesõnalised kapitalinõuded operatsiooniriskile), BaFini aastaaruanne 2007, lk 135 f. (uued AMA kinnitused), BaFini aastaaruanne 2008, lk 132 f. (täiustatud mõõtmismeetodi heakskiitmise menetlus; arutelud põhinäitaja meetodi üle), BaFini aastaaruanne 2009, lk 152 f. (Deutsche Bundesbanki ja BaFini ühisuuring põhinäitaja meetodit kasutavate asutuste kohta), BaFini aastaaruanne 2010, lk. 165 (täiendavad asutused on saanud loa AMA kasutamiseks), samuti BaFini vastav aastaaruanne, peatükk “Pankade, finantsteenuste pakkujate ja makseasutuste järelevalve”, jagu “Järelevalvemeetmed”, Deutsche Bundesbank’i kuuaruanne, juuni 2006, lk 36 f. (sõltuvus konkreetsest IT-süsteemist kui kontsentratsiooniriski erivorm), Deutsche Bundesbank’i kuuaruanne, detsember 2007, lk. 64 (mudeliriski standardid), Deutsche Bundesbanki 2009. aasta jaanuari kuuaruanne, lk 73 (AMA lähenemise komponendid), 2011. aasta finantsstabiilsuse aruanne, lk 23 jj (riigirisk mõjutab pankade bilansi mõlemat poolt, pidades silmas majandus- ja rahaliidu riigivõla kriisi), EKP 2012. aasta aruanne, lk 133 (Euroopa Komisjoni kapitalinõuete direktiiv ja määrus [CRD IV/CRR]).

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/