Kvantitatiivne lõdvendamine (saksa keeles tavaliselt tõlgitud ka kui kvantitatiivne lõdvendamine)

Keskpanga poliitika, mis on suunatud ainult või valdavalt tema poolt silmas peetud rahakoguse pakkumisele ja mitte või peaaegu üldse mitte intressimääradele. – Finantskriiside ajal, nagu Jaapanis pärast 1990. aastat ja kogu maailmas 2009. aastal, näib see poliitika olevat sobiv vahend krediidikriisi vältimiseks ja majanduslanguse leevendamiseks. – Täpsemalt on mitu võimalust, nimelt – keskpank ostab riigivõlakirju, mis suurendab rahapakkumist; samal ajal on suurenenud nõudlus kapitaliturul mõeldud selleks, et vähendada pikaajaliste väärtpaberite tootlust ja avaldada survet intressimäärade tasemele tervikuna; – ostab ettevõtete võlakirju ja kommertspabereid. Sel viisil tagab keskpank ettevõtetele likviidsuse pakkumise otse, vaatamata likviidsusprobleemile. Selle kvantitatiivse lõdvendamise vormi valis – lisaks riigivõlakirjade ostmisele – USA Föderaalreserv 2009. aasta kevadel, kuigi see seab ebasoodsasse olukorda väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kes ei ole võimelised emiteerima ja sõltuvad pangalaenudest, st see tekitab ilmselgelt ebaausat konkurentsi; – ostab tagatud võlakirju, mille kvaliteedile kehtivad erinõuded – näiteks reitingutase, kõlblikkus tagatisena keskpangas, vastava emissiooni summa; asutused saavad seega vahetada need intressi kandvad paberid keskpangaraha vastu. 2009. aasta juulis ostis EKP pankadelt 60 miljardi euro väärtuses varaga tagatud võlakirju (kaetud võlakirju, näiteks Pfandbriefe); – EKP ei osta väärtpabereid, vaid võtab neid tagatisena pankadelt likviidsuse (keskpangaraha) andmiseks. Samal ajal leevendatakse nõudeid kõlblikele tagatistele (keskpangaga refinantseerimiseks kõlblikud paberid) ja pikendatakse aega, mille jooksul pangad peavad need laenud keskpangale tagasi maksma (repotehingud). Seda tüüpi kvantitatiivset lõdvendust kasutas EKP enne seda, kui ta 2009. aasta juunis ostis ka Pfandbriefe ja tagatud võlakirju kokku 60 miljardi euro ulatuses. Kirjeldatud varianti nimetatakse ka “passiivseks kvantitatiivseks lõdvenduseks” (tõhustatud krediiditoetuse poliitika). Seda peetakse kvantitatiivse lõdvendamise parimaks vormiks. Just asjaolu, et likviidsust andvad refinantseerimisoperatsioonid on ajaliselt piiratud, tähendab, et antud likviidsus voolab tähtaja lõpus süsteemist välja, st loodud raha jõuab keskpangale tagasi (automaatne väljumisoperatsioon). Loomulikult uskus EKP, et ta peab Kreeka kriisi käigus 2010. aasta mais esimest korda riigivõlakirju üles ostma, sest sel ajal oli finantssüsteemi kokkuvarisemine lähedal. – Igasuguse kvantitatiivse lõdvendamise poliitika puuduseks on see, et pangad ei kasuta saadud likviidsust sageli mitte klientidele laenude andmiseks – nagu on meetme eesmärk -, vaid kasutavad seda hoopis oma finantsreservide suurendamiseks või isegi odava raha investeerimiseks välismaale, et teenida intressi. Lõppkokkuvõttes ei jõua raha reaalmajandusse, nagu meetme tegelik eesmärk oli. Igal juhul vaevalt, et investeeringuid stimuleeritakse kvantitatiivse lõdvendamise abil. Lisaks tähendavad kunstlikult madalad intressimäärad hoiustajatele kahju. On välja arvutatud, et ainuüksi pangahoiuste dieeditootluse tõttu kaotasid Saksamaa kodanikud 36 miljardit eurot aastas, mis tähendas, et nad pidid andma märkimisväärse panuse subprime-kriisile järgnenud finantskriisi ületamiseks. – Lõpuks, finantsajalugu õpetab meile kahtlemata, et odav raha viib varem või hiljem spekulatiivsete mullideni. – Vt liialdus, keskpangandus, ostud, keskpangandus, bazooka, bilansi korrigeerimine, verivõlg, carry trades, kaetud võlakirjad, puudujäägi rahastamise keeld, dieeditootlus, kolmeaastane pakkumine, Euroopa rahaliit, fundamentaalne viga, finantskriis, koormused, Friedmani tees, raha viimase abinõuna laenuandja, krediidikriis, krediiditoetus, pikendatud, Larghezza, likviidsuslõks, fikseeritud intressimääraga pakkumised, tagatised, turukõlblik, lõunarinne, varjatu poliitika, ümberjaotamine, keskpanga poolt põhjustatud, kahjum-laenu suhe, täielik jaotamine, kaheteistkümne kuu pikkused pakkumised. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2008. aasta aruanne, lk 34 jj (EKP likviidsuse tagamine finantskriisi ajal), EKP 2009. aasta märtsi kuuaruanne, lk 31 jj (ülevaated 2004-2008), EKP 2008. aasta aruanne, lk 113 jj (meetmete tutvustamine likviidsuse tagamise käigus finantskriisi ajal), EKP 2009. aasta juuni kuuaruanne, lk 37 jj (EKP meetmed üksikasjalikult; ülevaated), EKP 2009. aasta juuli kuuaruanne, lk 37 jj (EKP meetmed üksikasjalikult; ülevaated), EKP 2009. aasta juuli kuuaruanne, lk 31 jj (ülevaated 2004-2008). 85 jj (EKP rahapoliitika finantskriisi ajal; ülevaated), EKP 2009. aasta augusti kuuaruanne, lk 37 jj (Esimese pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni mõju, mille tähtaeg on üks aasta), Deutsche Bundesbank 2009. aasta augusti kuuaruanne, lk 46 (EKP tagatud võlakirjade ostmine; ülevaated), EKP 2009. aasta detsembri kuuaruanne, lk 39 jj (Likviidsuse pakkumine augustist 2007 kuni 2009; ülevaated), Deutsche Bundesbank 2009. aasta aruanne, lk. 34 jj (kvantitatiivse lõdvendamise mõju; ülevaated), EKP 2009. aasta aruanne, lk 17 f. (erimeetmete loetelu ja hinnang), Finantsstabiilsuse aruanne 2009, lk 93 jj (kõigi rahapoliitiliste erimeetmete hinnang; üksikasjalik esitlus; palju ülevaateid), EKP 2010. aasta jaanuari kuuaruanne, lk 67 jj (EKP rahapoliitika finantskriisi ajal; loetelu ja hinnang üksikutele meetmetele), EKP 2010. aasta juuni kuuaruanne. lk 24 jj ja lk 33 jj (dramaatiline olukord finantsturgudel tegi EKP kiire sekkumise vajalikuks), EKP 2010. aasta augusti kuuaruanne, lk 34 jj (hinnang tagatud võlakirjade ostuprogrammile; ülevaated), EKP 2010. aasta aruanne, lk 19 jj (meetmete kokkuvõtlik esitlus koos põhjendustega), 2011. aasta finantsstabiilsuse aruanne, lk 21 f (EKP refinantseerimisoperatsioonide täielik jaotamine säilitatakse).

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/