Eurovõlakirjad, ühised (ühised eurovõlakirjad)

Kui ei ole määratletud teisiti, siis viitab see emissioonidele, mida peaksid ühiselt turule tooma erinevad euroala riigid, nimelt Euroopa Võlaagentuur. – Seni on eelkõige Saksamaa sellistele plaanidele vastu seisnud. Selle põhjuseks on see, et euroala lõunapoolsete liikmete (Itaalia, Hispaania, Portugal, Kreeka) ja Iirimaa krediidivõimelisus on praegu (2013. aasta lõpus) halb; nende riikide riigivõlakirjadega kaubeldakse suure intressipreemiaga. – Nende liikmesriikide konkurentsivõime languse põhjused on järgmised: – hilinenud reformid tööturul ja ettevõtetes, mis väljendub nähtavalt suhteliselt kõrgetes tööjõu ühikukuludes, – ebapiisav maksusüsteem, kus muu hulgas on energia, alkoholi ja tubaka maksukoormus liiga madal, – halb maksumoraal (lõtv suhtumine maksustamisse), – liiga vähesed investeeringud teadus- ja arendustegevusse, mille tulemuseks on liiga vähe moodsaid tööstusharusid ja seega majanduslikult ebasoodne ühiku väärtuse suhe, ja kõik see – koos avalikkuses laialdaselt valitseva patuoinideoloogiaga, mille kohaselt süüdistatakse oma ebaõnnestumistes “Brüsselit”. – Need ja muud ebaõnnestumised peaksid kandma Saksamaa maksumaksjad selliste ühiste võlakirjade madalama tootluse kaudu ja kohustuste täitmata jätmise korral kõrgemate maksude kaudu, ilma et parlamendis oleks tehtud mingeid otsuseid (“no taxation without representation”). – Samuti ei oleks üldse kindel, et ühisest võlakirjast kogutud vahendid viiksid tegelikult nõrkade kohtade vähendamiseni ja ei voolaks uhkete ehitiste või tarbimisse. – Lisaks on oodata, et eurovõlakirjade emiteerimise suurenemisega tuleb need varustada üha kõrgema intressimääraga, sest investorid üle kogu maailma hakkavad kahtlema tagasimaksevõimes ja tagasimaksmisvalmiduses; ja seda eriti siis, kui ELi liikmesriigid koguvad üha suuremaid võlgasid; ja see on fakt: peaaegu kõiki Euroopa eelarvedistsipliini lubavaid lepinguid on minevikus rikutud. – Lisaks tuleks kindlaks määrata, kellel peaks olema õigus otsustada selliste dokumentide väljaandmise üle. – Kui eurovõlakirju garanteerivad ainult majandus- ja rahaliidu liikmed, tähendaks see ELi jagunemist. – Eelkõige on aga moraalse ohu probleem: Eurotsooni liikmed loodaksid, et ühendus toetab neid hädaolukorras, ja paneksid kõrvale oma (ebasoovitavad) jõupingutused riigi rahanduse usaldusväärsuse taastamiseks; ja vastutus ilma kontrollita ei ole kunagi hästi läinud. Vaevalt saab ette kujutada tugevamat vaba ratsutamise juhtumit. Eelarvedistsipliini puudumist premeeritakse, samas kui eelarve usaldusväärsust karistatakse. – Lõpuks tuleb rõhutada ka põhiseaduslikke probleeme. On hea põhjus, miks Saksamaa Liit ja liidumaad ei võta ühiselt laenu, sest liidumaade eelarvepoliitika eest vastutavad üksnes nende parlamendid. – On täiesti ebarealistlik eeldada, et eurovõlakirjade emiteerimisel oleks vabastav mõju ja et see vabastaks Euroopa turu piirangutest. Vaja on põhjuslikku ravi: turgude usaldamatuse põhjused tuleb kõrvaldada, nimelt tuleb vähendada puudujäägiga riikide riigivõlga Maastrichti lepingus kokkulepitud tasemeni. – Vt joondusautomaatika, hirm, perverssus, võlakirjade levik, päästevõimalus, süüdistuste mäng, sinised võlakirjad, krediidireitingu ülekandmine, ClubMed, valuutakõikumine, puudujäägi rahastamise keeld, düsfunktsionaalsus, valuutapiirkonnaga seotud, Ekart, väljapressimispotentsiaal, ELi finantsabi, eurovõlakirjad, Euroopa finantsstabiilsusvahend, Euroopa rahaliit, fundamentaalne viga, Euroopa Valuutafond, EMU lõhkumine, EKP langus, fiskaalpakt, Giips-riigid, valitsemisspekulatsioonid, Kreeka kriis, vastastikune surve, Helleno maania, Kaldor Hicksi kriteerium, palgapoliitika, koordineeritud, moraalne oht, C-kava, päästepakett, võla tagasimaksmise pakt, Euroopa, seitsmeprotsendiline piirang, solidaarsus, finants, blokeeritud konto, riigivõla repatrieerimine, stabiliseerimismehhanism, Euroopa, lõunarinne, Tina, ümberjaotamine, keskpankade poolt põhjustatud, tasakaalustamatus, majandus- ja rahaliidusisene, varamaks, lepingute täitmine, majanduskasvu edendamine, sundvõõrandamine, kahesuunaline võimalus. – Vrd EKP aastaaruanne 2008, lk 93 jj (üksikute ELi liikmesriikide erinev konkurentsivõime; ülevaated), EKP kuubülletään, mai 2013, lk 93 jj (euroala liikmesriikide hetkeolukorra põhjalik analüüs; ülevaated; kirjandusviited).

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/