Tööjõukulud (palgakulud)

Euroala puhul jälgib EKP tööjõukulusid erinevate aspektide alusel (töötasu töötaja kohta, igakuine brutotöötasu, kollektiivselt kokkulepitud töötasu indeks, tööjõukulud tunni kohta), sest need on oluline osa kasutatavast sissetulekust ja seega ka (raha)nõudlusest. – Vt Töötajate hüvitised Head, tööjõukuluindikaatorid, töötuse määr, Balassa-Samuelsoni efekt, ECBNetworks, tunnipõhine tööjõukuluindeks, kollektiivselt kokkulepitud töötasu indeks, Lidl-raha, palgadrift, palgakulud, töötajate optsioonid, kahe samba põhimõte. – Vrd. vastavad Väärtused tegevusalade kaupa lisas “Euroala statistika”, rubriik “Hinnad, toodang, nõudlus ja tööturud” vastavas EKP kuubülletäänis, EKP kuubülletään, juuni 2003, lk 45 jj, EKP 2004. aasta juuli kuubülletään, lk 51 jj. (laiapõhjaline, õpikulaadne esitus koos statistikaga), EKP 2005. aasta aprilli kuubülletään, lk 74 (statistika võrreldavus), EKP 2005. aasta juuli kuubülletään, lk 43 jj. (ümberarvutus seoses ELi tööjõukuluindeksit käsitleva määrusega; ülevaated), Deutsche Bundesbank 2005. aasta juuli kuubülletään, lk 15 jj. (tööjõu kui terviku olulistest muutustest; paljude Ülevaated ja [lk 25] loetelu töösuhete õiguslikest muudatustest), EKP 2005. aasta septembri kuubülletään, lk 56 jj (palgakõikumised turu- ja turuväliste teenindussektorite vahel registreeritud ja selgitatud), EKP 2005. aasta oktoobri kuubülletään, lk 52 jj (palgakõikumised turu- ja turuväliste teenindussektorite vahel registreeritud ja selgitatud), EKP 2005. aasta oktoobri kuubülletään, lk 52 jj. 52 jj (tööjõu kvaliteedi, tööviljakuse ja majanduskasvu vaheline seos; ülevaated), EKP kuubülletään, aprill 2006, lk 49 jj (piiriülene tööjõu liikuvus ELis, koos ülevaatega), EKP kuubülletään, september 2006, lk 49 jj (piiriülene tööjõu liikuvus ELis, koos ülevaatega), EKP kuubülletään, september 2006. 63 jj (töötundide areng alates 1996. aastast), Deutsche Bundesbanki 2007. aasta augusti kuuaruanne, lk 51 (statistilise registreerimise raskused lepingute suureneva keerukuse tõttu), EKP 2008. aasta märtsi kuuaruanne, lk 71 (erinevate tööjõukulude näitajate areng 2002-2007; jaotus sektorite kaupa), EKP 2008. aasta juuni kuuaruanne, lk 65 jj (areng 2000-2007, samuti sektorite kaupa; palju ülevaateid), ), EKP 2008. aasta novembri kuuaruanne, lk 75 jj. (üksikasjalik, õpikupõhine esitlus; palju ülevaateid), Deutsche Bundesbank 2008. aasta detsembri kuuaruanne, lk 44 f. (paindlikkuse tähtsusest tööturul), EKP 2008. aasta aruanne, lk 69 f. (tööjõukulude märkimisväärne kasv; valdkondlikud erinevused; ülevaated), Deutsche Bundesbank 2009. aasta aprilli kuuaruanne, lk 17 jj. (siin ka miinimumpalga probleem), Deutsche Bundesbank 2009. aasta aruanne, lk 17 jj. 55 (töötasu 2000-2010 Saksamaal), EKP 2010. aasta mai kuuaruanne, lk 64 jj (palgaarengu võrdlus 2005-2009 euroala ja USA vahel; institutsioonilised erinevused; ülevaated), Deutsche Bundesbank 2010. aasta aruanne, lk 61 (kollektiivselt kokkulepitud töötasu ja tegelik töötasu 2000-2010), EKP 2011. aasta aruanne, lk 59 (tööjõukulu näitajad 2009-2011 jaotatult), Deutsche Bundesbank 2013. aasta mai kuuaruanne, lk 13 jj (tööpuudus Hiinas).

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/