Riigivõla ja intressimäära taseme vaheline seos

On tõestatud, et täiendav riigivõlg üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust ühe protsendi ulatuses toob keskmiselt kaasa intressimäärade tõusu veel neljateistkümne baaspunkti võrra. – See empiiriline väärtus suureneb juhul, kui – riiklikud institutsioonid on nõrgad, – finantsturul valitseb ulatuslik ebakindlus, mida mõõdetakse aktsiahindade volatiilsusega, – inflatsiooniootused on kõrged ja – demograafiline areng on ebasoodne. – Teisest küljest on intressimäärade tõus väiksem, kui – säästumäär on väga kõrge, – ettevõtted rahastavad end peamiselt pangalaenude ja vähem kapitalituru kaudu või – kapitali sissevool välismaalt on suur. – Vt valitsemissektori võlg, mõju.

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/