Univ.-Prof. Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.Mõistete selgitused finantsmaailmast üldiselt ja Euroopa Keskpanga (EKP) rahapoliitikast, samuti järelevalveõiguse ja riigivõla haldamise valdkonnast, mida täiendavad mitmel nõudmisel mõned põhilised pangandus- ja börsiterminid, mis on vajalikud keskpangapoliitika mõistmiseks, ning vanemad ja uuemad väljendid, mis keeleliselt viitavad “rahale”, mõnede Euroopa ja ülemaailmse rahapoliitilise koostöö jaoks oluliste asutuste ja foorumite kirjeldus, samuti viited vastavatele tehnilistele artiklitele Saksamaa Liidupanga kuuaruandes, Euroopa Keskpanga kuuaruandes ja Föderaalse Finantsinspektsiooni aastaaruandes ning – läbivalt – Saksamaa Liitvabariigi oludele ja õigussuhetele. Alfabeetiliselt järjestatud, koos vastavate ingliskeelsete tehniliste terminitega ja koostatud peamiselt ametlike väljaannete põhjal. Brauseri otsingufunktsiooni abil saab leida ka palju termineid, millel ei ole oma märksõna.
Optsioonileping, mis sisaldab õigust müüa – näiteks valuutat, finantsinstrumenti või kaupa – teatud hinnaga – kindlaksmääratud aja jooksul. – Müügioptsioon ostetakse, kui arvatakse, et kõnealuse kauba hind langeb. Müügioptsiooni müüja saab preemiat selle eest, et ta võtab kohustuse võtta tarne vastu, kui ostja kasutab oma müügiõigust. – Vt call, put. Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega… read more »
Optsioonilepingute puhul positsioon pärast kaupade tarnimist või seaduslikult üle antud futuurilepinguid, enne kui vastaspool on teinud krediidikande või tasaarvestus on toimunud futuurilepinguga. Lühikese positsiooni katmist nimetatakse ka lühikese positsiooni katmiseks. – Vt Spetsiaalne lühike eelistus, valikuvõimalus. Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta! Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk,… read more »
Sündmus, mille puhul inimesed saavad vigastada või isegi hukkuvad ja/või vara kahjustub avalikel teedel sõitmise tagajärjel. – Rahvamajanduse arvepidamise seisukohalt suurendavad liiklusõnnetused rahvamajanduse kogutoodangut ja seega heaolu. Selle põhjuseks on see, et statistiliselt on õnnetusega seotud teenused, nagu tuletõrje, politsei, päästeteenistuse töötajate ja ka haiglate ja taastusravikliinikute lähetamine, registreeritud kui rahaliselt hinnatavate teenuste osutamine, mis… read more »
Tihti võrdsustatakse laadimistasuga, eriti vanemates dokumentides, nimelt tasu, mida tuleb maksta kauba peale- või mahalaadimise eest sadamas või maismaal. – Raudteeveo kohustusliku veo eest veoautodelt võetav tasu [CH: Camions], eelkõige Šveitsis. – Teatud protsent Alpide-ülesest raskeveokite liiklusest tuleb Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa piiril laadida raudteevagunitele ning – keskkonnakaitse eesmärgil ja Alpi konventsiooni (1991. aastal jõustunud… read more »
Mis tahes kahju, mille ulatus ei ole täpselt määratletud, kahjulik vähenemine, äärmuslikel juhtudel isegi täielik kahju, näiteks raha ostujõu või klientide usalduse vähenemine panga vastu. – Majandusüksuse varade mis tahes vähenemine (summa, mille majandusüksus kaotab bilansis). – Finantsturul annab raha kasutamine, st tehtud kulutused, vähem kui nullkasumit; tulemus on negatiivne (summa, mille võrra tehingu kulud… read more »
Üldiselt mis tahes mittekaubeldavate varade muundamine kaubeldavateks väärtpaberiteks (mittekaubeldavate varade muundamine kaubeldavateks väärtpaberiteks.). – Pangad koondavad antud laenudest tulenevad nõuded võlaväärtpaberiteks, mis müüakse investoritele. – Pangad väljastavad sertifikaate välismaistele aktsiatele, mida ei ole noteeritud kodumaisel börsil, muutes need seega kodumaisel turul ja kodumaises vääringus kaubeldavaks (aktsiasertifikaat). – Väärtpabereid nõuete või kohustuste kohta emiteeritakse ja vahetatakse… read more »
Ühe või mitme panga nõuded – ühendatakse paketiks (pakett, kogum, erifond, portfell), – krediidirisk eraldatakse krediididerivatiivi abil ja – krediidirisk müüakse eriotstarbelisele ettevõttele; krediidinõue jääb siiski – väärtpaberistamise vahendisse. Erinevus tegelikust väärtpaberistamisest – endiselt panga bilansis. – Vt varad, mittelikviidsus, ostu ja hoia praktika, tagasinõudmisklausel, krediidiga seotud võlakirjad, defesance, teemanttees, krediididerivatiiv, krediitkaardi fiasko, originate-to-distribute strateegia,… read more »
Igasuguste väärtpaberistamise instrumentide pakkumine ja nõudlus. Põhimõtteliselt võib väärtpaberistada kõike, mis lubab pidevat maksevoolu, alates krediitkaardinõuetest kuni õppelaenude ja jalgpallistaadioni või kontserdisaali tuludeni. – Mis tahes väärtpaberistamise puhul on takistuseks moraalse ohu probleem. Selle põhjuseks on see, et väärtpaberistavale pangale väheneb stiimul võlgniku jälgimiseks, kuna väärtpaberistatud väärtpaberite ostjad kannavad makseviivituse riski. – Subprime-kriisile järgnenud finantskriisi… read more »
Pärast 2007. aasta suvel toimunud subprime-kriisi, mis 2008. aasta sügisel laienes ülemaailmseks finantskriisiks, nõudsid järelevalveasutused, et emiteerivad pangad hoiaksid teatud protsendi emiteeritud väärtpaberistamisväärtpaberitest oma portfellides. Selle eesmärk oli vältida hooletut tranšeerimist ja riskide ülekandmist nõuete kogumist algataja poolt. See tuleneb sellest, et selline säte paneks laenu algatajaid määrama oma väärtpaberistamise krediidikvaliteeti algselt krediidihindamise abil ja… read more »
Väljaostetud riskid ilmnevad ootamatutes kohtades äkki uuesti. – See sai väga selgeks seoses subprime-kriisiga. 2007. aasta suvel toimunud kriis, kui USA pangad andsid nõuded üle eriotstarbelistele üksustele ja lasid need ümber paigutada, tõi kaasa selle, et suur osa neist nõuetest lisati Euroopa pankade varadesse. Kuna nende võlaväärtpaberite (credit-linked notes, CLN) teenindamine USA võrdlusvaradest muutus võimatuks,… read more »