Estonian

Teine termin välisvaluuta, seega kõik mitteresidentide käes olevad maksevahendid. – Kitsamas mõttes ainult välismaised pangatähed ja mündid. Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta! Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec. Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol. E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/ https://www.gerhardmerk.de/

Finantskeeles üldjuhul majandusüksuse maksekohustus kolmanda isiku ees (kohustus, mis seob juriidiliselt üksikisikut või ettevõtet võla tasumiseks). – Kohustus on ettevõtte praegune kohustus, mis tuleneb mineviku tegevusest ja mille täitmine eeldatavalt toob kaasa raha väljavoolu. Kohustus on ettevõtte praegune kohustus, mis tuleneb mineviku tegevusest ja mille täitmine eeldatavalt toob kaasa raha väljavoolu. – Kohustusi näidatakse ettevõtte… read more »

Ametlik termin eramajapidamise maksejõuetuse kohta. – Vt tarbijakrediit. – Vrd Bafini 2012. aasta aruanne, lk 32 (statistika; 2012. aastal ligikaudu 98 000 juhtumit, mille avatud nõuded olid 5,4 miljardit eurot), samuti Bafini vastav aastaaruanne, peatükk “Majanduskeskkond”. Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta! Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk,… read more »

Üldiselt mis tahes mittekaubeldavate varade muundamine kaubeldavateks väärtpaberiteks (mittekaubeldavate varade muundamine kaubeldavateks väärtpaberiteks.). – Pangad koondavad antud laenudest tulenevad nõuded võlaväärtpaberiteks, mis müüakse investoritele. – Pangad väljastavad sertifikaate välismaistele aktsiatele, mida ei ole noteeritud kodumaisel börsil, muutes need seega kodumaisel turul ja kodumaises vääringus kaubeldavaks (aktsiasertifikaat). – Väärtpabereid nõuete või kohustuste kohta emiteeritakse ja vahetatakse… read more »

Ühe või mitme panga nõuded – ühendatakse paketiks (pakett, kogum, erifond, portfell), – krediidirisk eraldatakse krediididerivatiivi abil ja – krediidirisk müüakse eriotstarbelisele ettevõttele; krediidinõue jääb siiski – väärtpaberistamise vahendisse. Erinevus tegelikust väärtpaberistamisest – endiselt panga bilansis. – Vt varad, mittelikviidsus, ostu ja hoia praktika, tagasinõudmisklausel, krediidiga seotud võlakirjad, defesance, teemanttees, krediididerivatiiv, krediitkaardi fiasko, originate-to-distribute strateegia,… read more »

Igasuguste väärtpaberistamise instrumentide pakkumine ja nõudlus. Põhimõtteliselt võib väärtpaberistada kõike, mis lubab pidevat maksevoolu, alates krediitkaardinõuetest kuni õppelaenude ja jalgpallistaadioni või kontserdisaali tuludeni. – Mis tahes väärtpaberistamise puhul on takistuseks moraalse ohu probleem. Selle põhjuseks on see, et väärtpaberistavale pangale väheneb stiimul võlgniku jälgimiseks, kuna väärtpaberistatud väärtpaberite ostjad kannavad makseviivituse riski. – Subprime-kriisile järgnenud finantskriisi… read more »

Pärast 2007. aasta suvel toimunud subprime-kriisi, mis 2008. aasta sügisel laienes ülemaailmseks finantskriisiks, nõudsid järelevalveasutused, et emiteerivad pangad hoiaksid teatud protsendi emiteeritud väärtpaberistamisväärtpaberitest oma portfellides. Selle eesmärk oli vältida hooletut tranšeerimist ja riskide ülekandmist nõuete kogumist algataja poolt. See tuleneb sellest, et selline säte paneks laenu algatajaid määrama oma väärtpaberistamise krediidikvaliteeti algselt krediidihindamise abil ja… read more »

Väljaostetud riskid ilmnevad ootamatutes kohtades äkki uuesti. – See sai väga selgeks seoses subprime-kriisiga. 2007. aasta suvel toimunud kriis, kui USA pangad andsid nõuded üle eriotstarbelistele üksustele ja lasid need ümber paigutada, tõi kaasa selle, et suur osa neist nõuetest lisati Euroopa pankade varadesse. Kuna nende võlaväärtpaberite (credit-linked notes, CLN) teenindamine USA võrdlusvaradest muutus võimatuks,… read more »

Väärtpaberistamise riske nähakse järgmiselt: – väärtpaberistamise algatanud pank ei ole võlgnike valimisel ja jälgimisel väga hoolikas; – nõudlus väärtpaberistamise järele võib äkki kokku kuivada, nagu täheldati subprime-kriisi ja sellele järgnenud finantskriisi ajal, kus portfelli kuuluvate viitvarade makseviivituse ootamatu sünkroniseerimine viis turu kokkuvarisemisele; – kui väärtpaberistamise väärtpabereid emiteeritakse offshore-finantskeskustes asuvate eriotstarbeliste ettevõtete kaudu, puudub tehingute üle… read more »

Väärtpaberistamise raames esindab keegi – tavaliselt pank, harvem ka riskifond – väärtpaberistatud väärtpabereid väljaspool lepingus kokkulepitud kohustusi. Seda tehakse näiteks nii, et asutus ostab vajadusel väärtpaberistamise väärtpaberid ja lisab need oma portfelli. Selliseid oste täheldati sageli subprime-kriisi ajal, sest laenu andvad pangad soovisid vältida krediidiriski. – Riskifondid olid mures, et äkki müüdud väärtpaberid ei kaotaks… read more »