Univ.-Prof. Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.Mõistete selgitused finantsmaailmast üldiselt ja Euroopa Keskpanga (EKP) rahapoliitikast, samuti järelevalveõiguse ja riigivõla haldamise valdkonnast, mida täiendavad mitmel nõudmisel mõned põhilised pangandus- ja börsiterminid, mis on vajalikud keskpangapoliitika mõistmiseks, ning vanemad ja uuemad väljendid, mis keeleliselt viitavad “rahale”, mõnede Euroopa ja ülemaailmse rahapoliitilise koostöö jaoks oluliste asutuste ja foorumite kirjeldus, samuti viited vastavatele tehnilistele artiklitele Saksamaa Liidupanga kuuaruandes, Euroopa Keskpanga kuuaruandes ja Föderaalse Finantsinspektsiooni aastaaruandes ning – läbivalt – Saksamaa Liitvabariigi oludele ja õigussuhetele. Alfabeetiliselt järjestatud, koos vastavate ingliskeelsete tehniliste terminitega ja koostatud peamiselt ametlike väljaannete põhjal. Brauseri otsingufunktsiooni abil saab leida ka palju termineid, millel ei ole oma märksõna.
“Makske parimas rahas!”; sumerite (Sumer = iidne riik Lõuna-Mesopotaamias tänapäeva Lõuna-Iraagis; arvatakse, et sumerid leiutasid kiilkirjasüsteemi) Urukagina umbes 2500 eKr. Urukagina u. 2500 e.m.a. (väliskaubanduse) kaupmeestele, et nad maksaksid ostmisel kurantide müntidega – praktiliselt kullatükkidega – ja et neile makstaks eksportimisel, et sel viisil – saada parimat kaupa või – ostjate silmis – tarnida parimat… read more »
Üldiselt mõõteseadme täpsusastme ja täpsuse määramine. – Eelkõige pankade siseselt kasutatavate reitingusüsteemide korrapärane läbivaatamine üksikute laenuvõtjate krediidiriski määramiseks, mida nõuab Basel II. – Vt kalibreerimine, reiting, riskiprofiil, eristusvõime. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2003. aasta septembri kuuaruanne, lk 61 jj (metoodiline), Deutsche Bundesbanki 2006. aasta juuni kuuaruanne, lk 35 jj (üksikasjalik, õpikupõhine esitus). Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on… read more »
Teine termin välisvaluuta, seega kõik mitteresidentide käes olevad maksevahendid. – Kitsamas mõttes ainult välismaised pangatähed ja mündid. Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta! Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec. Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol. E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/ https://www.gerhardmerk.de/
Finantskeeles üldjuhul majandusüksuse maksekohustus kolmanda isiku ees (kohustus, mis seob juriidiliselt üksikisikut või ettevõtet võla tasumiseks). – Kohustus on ettevõtte praegune kohustus, mis tuleneb mineviku tegevusest ja mille täitmine eeldatavalt toob kaasa raha väljavoolu. Kohustus on ettevõtte praegune kohustus, mis tuleneb mineviku tegevusest ja mille täitmine eeldatavalt toob kaasa raha väljavoolu. – Kohustusi näidatakse ettevõtte… read more »
Ametlik termin eramajapidamise maksejõuetuse kohta. – Vt tarbijakrediit. – Vrd Bafini 2012. aasta aruanne, lk 32 (statistika; 2012. aastal ligikaudu 98 000 juhtumit, mille avatud nõuded olid 5,4 miljardit eurot), samuti Bafini vastav aastaaruanne, peatükk “Majanduskeskkond”. Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta! Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk,… read more »
Üldiselt mis tahes mittekaubeldavate varade muundamine kaubeldavateks väärtpaberiteks (mittekaubeldavate varade muundamine kaubeldavateks väärtpaberiteks.). – Pangad koondavad antud laenudest tulenevad nõuded võlaväärtpaberiteks, mis müüakse investoritele. – Pangad väljastavad sertifikaate välismaistele aktsiatele, mida ei ole noteeritud kodumaisel börsil, muutes need seega kodumaisel turul ja kodumaises vääringus kaubeldavaks (aktsiasertifikaat). – Väärtpabereid nõuete või kohustuste kohta emiteeritakse ja vahetatakse… read more »
Ühe või mitme panga nõuded – ühendatakse paketiks (pakett, kogum, erifond, portfell), – krediidirisk eraldatakse krediididerivatiivi abil ja – krediidirisk müüakse eriotstarbelisele ettevõttele; krediidinõue jääb siiski – väärtpaberistamise vahendisse. Erinevus tegelikust väärtpaberistamisest – endiselt panga bilansis. – Vt varad, mittelikviidsus, ostu ja hoia praktika, tagasinõudmisklausel, krediidiga seotud võlakirjad, defesance, teemanttees, krediididerivatiiv, krediitkaardi fiasko, originate-to-distribute strateegia,… read more »
Igasuguste väärtpaberistamise instrumentide pakkumine ja nõudlus. Põhimõtteliselt võib väärtpaberistada kõike, mis lubab pidevat maksevoolu, alates krediitkaardinõuetest kuni õppelaenude ja jalgpallistaadioni või kontserdisaali tuludeni. – Mis tahes väärtpaberistamise puhul on takistuseks moraalse ohu probleem. Selle põhjuseks on see, et väärtpaberistavale pangale väheneb stiimul võlgniku jälgimiseks, kuna väärtpaberistatud väärtpaberite ostjad kannavad makseviivituse riski. – Subprime-kriisile järgnenud finantskriisi… read more »
Pärast 2007. aasta suvel toimunud subprime-kriisi, mis 2008. aasta sügisel laienes ülemaailmseks finantskriisiks, nõudsid järelevalveasutused, et emiteerivad pangad hoiaksid teatud protsendi emiteeritud väärtpaberistamisväärtpaberitest oma portfellides. Selle eesmärk oli vältida hooletut tranšeerimist ja riskide ülekandmist nõuete kogumist algataja poolt. See tuleneb sellest, et selline säte paneks laenu algatajaid määrama oma väärtpaberistamise krediidikvaliteeti algselt krediidihindamise abil ja… read more »
Väljaostetud riskid ilmnevad ootamatutes kohtades äkki uuesti. – See sai väga selgeks seoses subprime-kriisiga. 2007. aasta suvel toimunud kriis, kui USA pangad andsid nõuded üle eriotstarbelistele üksustele ja lasid need ümber paigutada, tõi kaasa selle, et suur osa neist nõuetest lisati Euroopa pankade varadesse. Kuna nende võlaväärtpaberite (credit-linked notes, CLN) teenindamine USA võrdlusvaradest muutus võimatuks,… read more »