stabiilsusmehhanism ja eurokriisifond), ESM (Euroopa stabiilsusmehhanism): Euroopa poliitikud võtsid selle lõpuks 2011. aasta märtsis vastu ja see asendas Euroopa finantsstabiilsusvahendi 2012. aasta märtsis. – Organisatsiooniliselt on ESM uus üksus, mille eeskujuks on Rahvusvaheline Valuutafond. Juhtorganiks on juhatajate nõukogu, mille hääleõiguslikud liikmed on euroala riikide rahandusministrid. See organ otsustab ühehäälselt rahalise abi eraldamise, summa ja tingimused. Kõik muud otsused võetakse vastu kaheksakümneprotsendilise häälteenamusega; häälte osakaal järgib kapitali määra. Euroopa stabiilsusmehhanismi asukoht on Luksemburgis. Eelmine kriisifond, Euroopa finantsstabiilsusvahend, tegutses kuni 2013. aasta juunini, mil see liideti Euroopa stabiilsusmehhanismiga. – Olulised sätted on järgmised: – ESM saab 800 miljardi euro suuruse kapitali. Sellest 500 miljardit eurot on laenukõlblik; 300 miljardit eurot on reserviks. 80 miljardit eurot makstakse sularahas euroala liikmesriikide poolt märgitud kapitalina. – Üksikute liikmete sissemaksed Euroopa stabiilsusmehhanismi määratakse kindlaks EKP kapitaliosalusel põhineva määra alusel. – Saksamaa panustab 27,15 protsenti rahalistest sissemaksetest ja sissenõutavast kapitalist või tagatistest; see tähendab, et 21,7 miljardit eurot tuleb tasuda. Lisaks peab Saksamaa andma 168,3 miljardit eurot sissenõutavat kapitali või tagatisi. Saksamaa maksab ESM-i rahalist sissemakset kokku 22 miljardit eurot viies võrdses osas aastatel 2013-2017 – ESM-i tehtavad maksed arvestatakse Maastrichti lepingus määratletud riigivõla hulka – võlatase ei tohi ületada kuutkümmend protsenti sisemajanduse kogutoodangust – kuid mitte eelarvepuudujäägi hulka – aastane uus netovõlg ei tohi ületada kolme protsenti sisemajanduse kogutoodangust; vt ka ARUV artikkel 140. – Rahvusvaheline Valuutafond suurendab laenuandmiseks kättesaadavat kogusummat poole võrra. See tähendab, et 500 miljardile eurole lisandub veel 250 miljardit eurot. – ESM võib liikmesriikidele laenu anda ainult siis, kui euroala kui terviku finantsstabiilsus on ohus. Lisaks on laenud seotud majandus- ja eelarvepoliitiliste tingimustega. – Alates 2013. aastast lisatakse võla restruktureerimisklauslid (CAC) kõikidesse euroala riikide emiteeritud võlakirjadesse. Nende klauslite kohaselt võib eravõlausaldajaid kaasata juhtumipõhiselt, kui riik ei suuda enam oma võlgu teenindada. Siiski on loobutud eraõiguslike võlausaldajate kohustuslikust kaasamisest. – Võrreldes kõigi teiste võlausaldajatega, välja arvatud Rahvusvaheline Valuutafond, on ESM eelisjärjekorras; tema nõuded tuleb teenindada esimesena. – Põhimõtteliselt võib ESM osta ka ohustatud liikmete riigivõlakirju. – Kui mõni liige ei täida oma maksekohustusi ESMi ees, peavad teised riigid automaatselt kapitali juurde andma. Kuna sellised kõrgelt võlgnetud riigid nagu Kreeka, Portugal või Hispaania peaksid samuti osa kapitalist panustama, näib, et siinkohal seisab ees maksejõuetus; sellisel juhul peaks Saksamaa kandma lisakoormust. – ESMi kriitikud rõhutasid, et euroala liikmed jätsid stabiilsus- ja kasvupaktiga tagantjärele hüvasti. ESM kutsus liikmeid üles järgima ühenduse abile tuginedes sobimatut majandus- ja finantspoliitikat (moraalirisk); Euroopa finantsstabiilsusvahendi suhtes väljendatud mure on suurenenud. Tugevaid probleeme on tõstatatud ka põhiseadusliku õiguse seisukohast. Seda seetõttu, et garantii võtmine (ainuüksi Saksamaa garanteeris 2011. aasta kevadel 168 miljardit eurot Kreeka, Iirimaa ja Portugali kasuks) paneb käima menetluse, mille lõpus võib tekkida kohustus maksta väga suuri summasid, ilma et Saksamaa parlamendil oleks sellele mingit mõju. Kõik see on vastuolus Lissaboni lepingu artikliga 125, mis välistab vastastikuse abistamise kohustuse. – Ainuüksi EFSFi ja ESMiga seotud põhiseaduslikud küsimused on nüüdseks muutunud kohtupraktika erivaldkonnaks. 18. märtsil 2014 lükkas Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus tagasi mitu ESMi vastu esitatud hagi. Selle otsuse tõlgendused ja kommentaarid on arvukad. Sellegipoolest ei tohi Saksamaa vastutusrisk automaatselt tõusta üle kokkulepitud 190 miljardi euro; iga suurendamise üle peab otsustama Bundestag.- Kokkuvõttes saab ESM osta aega, et lahendada struktuurseid probleeme mõnes majandus- ja rahaliidu liikmesriigis; seega venitatakse asjaomaste riikide kohandamiskava ajaliselt ja lihtsustatakse seda märkimisväärselt. Euroopa stabiilsusmehhanism ise ei suuda siiski vajalikku lahendust leida. – 2013. aasta suvel otsustasid osalevate riikide valitsusjuhid, et ESM võib aidata ka raskustes olevaid institutsioone. Pankade otseseks rekapitaliseerimiseks ettenähtud summa ülempiiriks määrati 60 miljardit eurot. ESMi juhatajate nõukogu võib seda summat siiski suurendada, kui seda peetakse vajalikuks. – Euroopa stabiilsusmehhanismil on lubatud osta järelturul ka ebastabiilsete liikmete riigivõlakirju. Tuleb siiski märkida, et mõiste “järelturg” ei ole ajaliselt määratletud. Näiteks võib pank osta riigivõlakirju esmase ostjana (esimene ostja) ja müüa need väärtpaberid edasi – äärmisel juhul ühe sekundi jooksul – Euroopa stabiilsusmehhanismile. – Vt automaatne kohandamine, investorite streik, päästmine, süüdistuste mäng, krediidiriski vahetustehingute seosed, düsfunktsionaalsus, valuutapiirkond, Euroopa Võlgade Agentuur, Euroopa Rahaliit, põhiviga, Euroopa stabiilsusmehhanism, laiendatud euroala pakett, EKP bilanss, finantsstabiilsus, fiskaalpakt, Kreeka kriis, vastastikune surve, Iirimaa kriis, Jaapaniseerimine, igiliikur, poliitikaklamber, poliitikakatkestus, Portugali kriis, päästepakett, bailout, riskivõtjad, lõplik, varivõlg, varivalitsus, poolaasta, Euroopa, solidaarsus, finants, blokeeriv konto, riigivõla surve, stabiilsuse ja kasvu pakt, põhiviga, ülekandeliit, ümberjaotamine, keskpanga poolt põhjustatud, tasakaalustamatus, EMU-sisene, jõukusmaks, võla ja tootlikkuse seos, lepingu täitmine, kasvuvõla fakt, ajalooline, majanduskasvu edendamine, kasvujõudude mobiliseerimine. – Vrd Deutsche Bundesbanki 2011. aasta veebruari kuuaruanne, lk 72 f. (prognoositavad probleemid Euroopa stabiilsusmehhanismi järelturuostude puhul), Deutsche Bundesbanki 2011. aasta aprilli kuuaruanne, lk 53 jj (meetmed edasiste riigivõlakriiside vältimiseks), EKP 2011. aasta juuli kuuaruanne, lk 76 jj (üksikasjalik esitlus; kasulikud ülevaated, hinnang; kirjandusviited), Deutsche Bundesbanki 2011. aasta novembri kuuaruanne, lk 76 jj. 43 (sigade riigivõlakirjade preemiad alates 2009. aastast), EKP 2012. aasta aruanne, lk 150 f. (aluslepingu jõustumine; kokkulepped ESMi finantsvõimekuse tugevdamiseks; riigipeade ja valitsusjuhtide edasised otsused), Deutsche Bundesbank 2012. aasta veebruari kuuaruanne, lk 66 f. (ESMi tutvustamine ja hindamine).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/