Likviidsed varad, mida pangad vajavad oma maksevõime säilitamiseks. – Üksiku panga seisukohast hõlmab see põhimõtteliselt kõiki varasid, mida saab igal ajal sularahaks muuta (likvideerida: mida saab kergesti ja probleemideta), näiteks turukõlblikud väärtpaberid või saldod teistes krediidiasutustes. – Pangandussüsteem tervikuna ei saa aga maksta pankade omavaheliste nõuetega, vaid ainult keskpanga rahaga. Pankade üldine likviidsuspositsioon hõlmab seega ainult – nende jooksvaid keskpanga saldosid ja sularaha: Sularaha – pluss nende võimalikud saldod, mida saab EKP-st selle vahendite kaudu saada. – Vt Basel III, võrdlusalused, kapitalipuhver, vastutsükliline, põhikapitali suhtarv, likviidsuse juhtimine, maksevõime järelevalve, ettevõtete finantseerimine. – Vt pankade likviidsusolukorra kohta lisa “Euroala statistika” vastavas EKP kuubülletäänis, jagu “Rahapoliitilised arengud, pangad ja investeerimisfondid”.
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/